Sisuturundus

Mida teha, kui pea valutab?

FOTO: Maria Victoria Heredia Reyes, Unsplash

Vähe on inimesi, kel pole mitte kunagi pea valutanud ja võib öelda, et neil on tõeliselt vedanud. Enamik meist on siiski kogenud tuikavat, ebamugavat ja häirivat peavalu, mis pärsib ka igapäevaelu. Nõu annab Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum.

Peavalu leevendamisel on võtmetähtsusega õige ravimi võtmine ning selle kogus. Valu leevendamine võiks alata kohe, kui on tunda valuaistingut. Pikaajalisel valu kannatamisel on oht, et valu tugevnemise järel ravim enam nii tõhus pole, see aga võib viia liiga suurte ravimiannuste tarvitamiseni. Lihtne reegel on see, et mida varem valuvaigistav ravim sisse võtta, seda suurema tõenäosusega saab abi juba esimese annuse järel.

Apteegi käsimüügis on peamisteks peavalurohtudeks paratsetamool või ibuprofeen. Samas võib leida ka ravimeid, kus kombineeritakse paratsetamooli kodeiini või kofeiiniga.

Krooniliseks peavaluks nimetatakse peavalu siis kui pea valutab enam kui pooltel päevadel kuus. Kui inimest vaevavad kroonilised peavalud, tuleb minna perearsti juurde, kes otsustab, kas on vaja ka saatekirja eriarsti juurde.

Ka siis, kui peavalud muutuvad väljakannatamatuks või kui peavaludega kaasnevad ka teised sümptomid – näiteks perioodiline teadvusekadu, kuklakangestus ja segadusseisund – tuleb pöörduda kohe perearsti poole. Kui sellised sümptomid esinevad lastel, tuleb nad viivitamatult arsti juurde viia.

Kuidas aga vastavalt peavalutüübile ise valu leevendada?

Pingepeavalu

Kui välja jätta viirushaiguste ja palavikuga kaasnevad peavalud, on olemas kolme tüüpi peavalusid – pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen. Kõige levinum neist on pingepeavalu. Pingepeavalu tunneb selle järgi ära, et pea valutab mõlemalt poolelt ning on tunne justkui keegi pressiks seda. Lisaks ei tugevne seda tüüpi peavalu kehalise koormuse korral ega kutsu esile iiveldust ega oksendamist. Tavaliselt peetakse pingepeavalu tekkepõhjuseks kaela – ja õlavöötme piirkonna lihaspingeid. Need pinged ärritavad närvilõpmeid ja peaaju kelmete veresooni, mistõttu panevad need lihaspinged ka pea valutama. Ka masendus, stress ja unehäired võivad seda tüüpi valu esile kutsuda.

Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, massaaž, lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine ja stressisituatsioonide vältimine, aga ka piisav vee joomine. Ühesõnaga tuleb lõõgastuda, ka sauna minemine ja lihtsalt pikutamine võib pingepeavalu korral aidata. 

Kobarpeavalu

Kobarpeavalu on kergesti eristatav pingepeavalust ja migreenist. Seda esineb sagedamini meestel ja seda eriti vanemas eas. Inimesed ütlevad kobarpeavalu kohta, et tekib tunne justkui hakkaks silm kohe lõhkema. Kobarpeavalu korral on peavalu alati ühepoolne, koondub silmapiirkonda ning kiirgab meelekohta ja lõua juurde. Kuna kobarpeavalu epitsenter on tavaliselt silma piirkonnas, siis tihti kaasneb kobarpeavaluga ka silma punetus, pisaravool ning ninakinnisus.

Kobarpeavaluga võib kaasneda ka iiveldus ning hullematel juhtudel oksendamine. Kobarpeavalud ei kesta kaua – keskmiselt 10 minutit kuni üks tund. Ühe päeva jooksul võivad kobarpeavalud esineda mitmel korral. Hea on see, et kobarpeavalule on olemas küllaltki efektiivseid ravimeid, mis aitavad peavaluhooge kontrolli all hoida.

Migreen pärsib igapäevaelu

Migreen on kolmas ja küllap tuntuim peavalu alaliik. Uuringute andmetel kannatab migreeni all umbes 10% elanikkonnast ning tihti on nendeks just naised. Migreeni võib esile kutsuda ere vilkuv valgus, magamatus, stress, söömata olek, ilmamuutused ning hormonaalsed põhjused, näiteks menstruatsioon.

Migreeni iseloomustab ühelt peapoolelt pulseeriv mõõdukalt tugev kuni raske peavalu, mis ägeneb füüsilise koormuse korral ja kaob magamisel. Sageli kaasneb migreeniga iiveldustunne, oksendamine ja valgusetundlikkus. Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mitmest tunnist lausa mitme päevani, samuti võib migreen pärssida täielikult igapäevase tegevuse. Igasugune müra ja valgus muutuvad migreeni ajal raskesti talutavaks.

Migreenihoogude vältimiseks tuleb õigesti korralda oma töö ja puhkus, olla kehaliselt aktiivne ning hoiduda kahjustavatest teguritest nagu alkohol ja suitsetamine. Kui inimest tabab migreenihoog, siis aitab teda kõige paremini vaikses ja pimedas kohas lamamine ja magamine. Mõistagi saab abi ka arstilt ja apteekrilt.

    Loe ka neid

    Tagasi üles