32-aastase eestlanna kahtlus oma rindade pärast osutus tõeks

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel.

FOTO: Scanpix

Nooremate inimeste rinnavähi avastamine on raskem, sest inimesed ei leia enamasti põhjust kontrolli minemiseks. Pakitsus rindades viis Kaisa Seina kümme aastat tagasi esimesse kontrolli. 

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogi Riina Kütneri hinnangul peaksid rinnavähi varajasele kontrollile mõtlema need, kellel on suguvõsas rinnavähki ja munasarjavähki olnud. «Isegi kui BRCA mutatsiooni ei leita, on olemas ka teatud perekondlik kõrgem risk,» rääkis onkoloog.

Sellistel juhtudel soovitab Kütner alustada umbes 25. eluaastast. Alguses tehakse kontroll ultraheliga, sest noorte naiste rinnakude on nii tihe, et mammograafiaga ei saa piisavalt informatsiooni. BRCA mutatsioonide tuvastamisel lisatakse ka rindade magnetuuring. Väga tähtis on arsti sõnul ka enesevaatlus, näiteks peale menstruatsiooni rindade kontrollimine ja muutuste märkamine.

Enamasti põhjustab naistele muret rindade valu, kuid see ei viita tavaliselt mingile haigusele. Umbes 75 protsendil naistest valutavad rinnad aeg-ajalt ja see tuleb Kütneri sõnul enamasti hormonaalsest kõikumisest. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata erinevatele muutustele: tihedamale või kõvemale rinnakoele. 

Eestis sõeluuritakse praegu 50–69-aastaseid ravikindlustatud naisi. Tallinnas on mitu rinnakabinetti: PERHis, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Rinnakliinikus Mammograaf Kotka tänaval. Sinna saab pöörduda ka ilma saatekirjata ja tasuta ning igas vanuses.

Rindade pakitsus tegi mitu kuud muret

42-aastasel Kaisa Seinal avastati esimest korda rinnavähk kümme aastat tagasi. «Umbes kaks-kolm kuud tundsin rindades imelikku pakitsust, sarnast nagu enne menstruatsiooni algust. Mõtlesin ikka, et läheb üle, kuid kahtlus oli, et see päris õige ei ole,» rääkis ta.

Viis aastat tagasi oli naise emal teises staadiumis rinnavähk olnud ning päris võõras see teema talle ei olnud. «Kuna ikkagi tekkis kuklas mingi veider tunne, läksin naistearsti ukse taha ja rääkisin oma loo ära. Alguses ta mind päris tõsiselt ei võtnud ja ütles mu jutu peale, et kui emal on olnud rinnavähk, siis tütrel võib see tulla statistiliselt kümme aastat nooremas vanuses ning ta ei peaks muretsema,» rääkis Sein.

Lõpuks sai ta siiski mammogrammi aja. Mammogrammi uuring midagi ei näidanud ja samal päeval tehti talle ultraheli. Siis võeti juba ka biopsia ja tehti analüüsid ning leiti kolmandas staadiumis mitmekoldeline rinnavähk. «Hakkasin kohe keemiaravi raama. Tartus tehti mulle geeniuuringud ning selgus, et see ei ole pärilik, vaid lihtsalt juhus,» rääkis Sein.  

«Peale ravi võtsin viis aastat hormoontablette ja käisin kaks korda aastas onkoloogi kontrollis. Olin kõik teinud mis vaja ja pidi tulema mu viimane kontroll, pärast mida tunnistatakse nö terveks,» rääkis ta. 2014. aastal hakkasid tal tugevad seljavalud, mis lõpuks juba kõndimist segasid. Perearst saatis naise röntgenisse, et neerusid uurida ja andis neuroloogi saatekirja, kuid vastuvõttu pidi väga kaua ootama.

Vähk tuli tagasi

«Käisin füsioterapeudi ja kiropraktiku juures, kes mu seljavalu vähiga ei seostanud. Vahepeal pöördusin veel suurte valudega EMO ja lootsin, et saan äkki sealt abi või ehk saadetakse mind uuringutele. Visiit kestis alla viie minuti, kust mind saadeti tagasi soovitusega võimelda ja valuvaigisteid võtta,» meenutab Sein. 2014. aastal sai naine teada, et vähk on arenenud luudesse ehk muutunud metastaatiliseks.

Kahjuks peab onkoloog Kütner tõdema, et kuigi varasem vähi avastamine annab võimaluse sellest veel terveneda, siis varem metastaaside avastamine ei taga inimese tervenemist, on võimalik vaid pidurdada haiguse arengut, heal juhul aga saavutada ka haiguskollete taandumine.  

Kindlasti on ka eksperimentaalsete ja uute ravimite proovimisel mõtet, sest kui inimesel on kaugelearenenud vähk, siis talle muutub oluliseks iga võidetud lisaaeg. Enamasti tähendab see aga haiguse stabiliseerimist mitte ravimist. «Haigus võib olla remissioonis ehk mahasurutud, kuskilt analüüsides haigust näha ei ole, siirdeid ei ole. Aga enamasti on seda efekti näha vaid niikaua kuni ravi jätkatakse või mõni aeg peale seda, pikemaid remissioone on suhteliselt harva» sõnas Kütner.  

Kuni kümnendik juhtudest avastatakse viimases staadiumis

Diagnoositud rinnavähi juhtudest  on viimases ehk neljandas  staadiumis 5–10 protsenti. Umbes kolmandik varases staadiumis diagnoositud rinnavähke võivad paraku edasi areneda ja jõuda siiretena mujale kehasse. Metastaseerunud ehk kehas mitmes piirkonnas siirdega rinnavähi puhul on tavaliselt kasvajad ka lümfisõlmedes, ajus, luudes või maksas. 

Erinevalt varases staadiumis rinnavähi ravist, kus ravi eesmärgiks on kasvaja eemaldamine ning selle taastekke ja siirdumise ärahoidmine, ei ole kaugelearenenud rinnavähist paraku võimalik täielikult terveneda. Sellisel juhul on ravi eesmärgiks elulemuse pikendamine ja elu kvaliteedi säilitamine.

Mõnel juhul tekivad metastaasid juba kord rinnavähki põdenud naisel, nagu ka Kaisa Seina puhul. «Perearstidel kaob aeg-ajalt vähipatsientide suhtes valvsus. Samamoodi ei taha oma kaebusi varem põetud vähiga seostada ka patsiendid, kes tahaksid haiguse enda mälust pühkida, kui ravi läbi,» rääkis Kütner. Korduvate või progresseeruvate vähkide avastamine võib jääda hiljaks, sest peale aastaid ei lähe enam arsti ega patsiendi mõte vähile, kui tekib näiteks seletamatu selja-, pea- või kõhuvalu.

Metastaasid ilmnevad hiljem 

Samuti ilmuvad tänu tõhusamale ravile metastaasid ehk siirded teistesse organitesse hiljem. «Kui varem tulid metastaasid välja esimese kahe-kolme aasta jooksul, siis nüüd ei ole harvad juhused, kui seitse-kaheksa aastat hiljem ilmnevad vähi siirded,» rääkis Kütner.

Rinnavähipatsientide järelkontroll toimub esimesed viis aastat onkoloogi juures, kuid Kütneri sõnul soovivad paljud patsiendid seal ka pärast edasi käia. «Tegelikult välismaal teevad järelkontrolli perearstid. Praegu on neli viiendikku onkoloogide vastuvõttudest täidetud patsientidega, kellele aktiivravi ei tehta. Neile teeme vajadusel täpsustavaid uuringuid ja rutiinset mammograafiat,» rääkis ta.

Loe ka neid

Tagasi üles