Heli Veskimägi: olen nüüd ettevaatlikum päevitaja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Apotheka

Ajatult kaunis ettevõtja Heli Veskimägi rääkis Apotheka ajakirjale Naerata!, et ta armastab väga päikest, kuid on muutunud aastatega palju teadlikumaks ja peab end nüüd pigem ettevaatlikuks päevitajaks.

Kuidas kaitsete end päikese eest? Millise kaitsefaktoriga kreeme kasutate?

Kvaliteetsed päikesekaitsetooted on väga tähtsad, siis on päevitamine turvaline. Põhiliselt kasutan SPF 30 või 40 faktoriga kreeme. Pärast päevitamist kreemitan nii nägu kui ka keha nn after sun kreemidega – need niisutavad sügavalt, rahustavad ja aitavad naha uuesti tasakaalu viia.

Milliseid ettevaatusabinõusid kasutate soojamaareisidel, et päike ära ei põletaks?

Jätan vahele keskpäevase päikese ning jalutan rannas hommikul ja pärastlõunal. On ju teada, et keskpäeval võib päike varju all lugedeski kahju teha. Lamamisele eelistan liikumist. Kasutan UVA- ja UVB-kaitsega kreeme. UVB on see kiirgus, mis tekitab põletuse ja toimib sügavamalt kui UVA. UVA-kiirgus muudab naha vanemaks ja sellist enneaegset vananemist nimetatakse fotovananemiseks. Kvaliteetsete kreemide toimeained annavad nii keemilise kui ka füüsilise kaitsefiltri, oluline, et kreemid kaitseksid raku DNA-d.

Kas olete teinud ka vigu, näiteks alahinnanud troopilist päikest, põlenud ära poolpilves ilmaga, unustanud end päikese kätte liiga pikalt vms?

Muidugi olen teinud vigu, sest kui saadakse Eesti talvest nädalaks soojale maale, siis ahmitakse ruttu kõike ja võibki juhtuda, et päikese käes viibitakse paar päeva liiga palju. Pärast tuleb päevitamist vältida, käia mööda vaatamisväärsusi ja matkata, sest nahk on õrn ja punetav. Eriti halb on rannas magama jääda, nii võib täiesti valvsuse kaotada. Poolpilves ilm on salakaval, seda kiputakse alahindama ja jäetakse kaitsekreem üldse panemata.

Unustada ei tohi sedagi, et lumistel mäenõlvadel tekib põletus kergesti ka talvekuudel. Lumepeegeldus tekitab nahal kahjustusi ja siis on pigmendihäired kiired tulema.

Teinekord on lastele, eriti teismelistele raske selgeks teha, et on vaja kreemitada ja müts pähe panna. Kuidas see teie peres on õnnestunud?

Vanemad peaksid kindlasti pöörama tähelepanu ka laste turvalisele rannapuhkusele. Kui juba maast madalast kasutatakse kaitsekreeme, siis saab see harjumuseks. Sama on peakatte kandmisega. Lamamise asemel soovitan lastele liikumist ja pallimänge. Meie pere lapsed päevitada väga ei armastagi, aga kodutöö, kuidas end päikese eest kaitsta, on tehtud.

Öeldakse, et küpsemas eas on nahk tänulik, kui noorena pole päikesega liialdatud. Kas olete osanud oma elus selle tarkusega arvestada?

Nahal on väga hea mälu – kui nooremas eas oled nahale päikesega liiga teinud, siis vanemas eas annavad kahjustused endast märku. Mina kahjuks pole osanud selle tarkusega väga arvestada, aga praegune põlvkond on palju teadlikum, kaitsekreeme kasutatakse kenasti. Julgen kinnitada, et kreemi kasutades ei jää kaunis jume saamata.

Copy
Tagasi üles