Sisuturundus

Valule tuleb kiiresti jaole saada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: Confido tervisekeskus

Kuula artiklit

Peavalu teeb põrguks paljude inimeste elu – arvatakse, et episoodilise migreeni all kannatab koguni 12% rahvastikust. Õnneks leidub peavalude ennetamiseks ja raviks järjest rohkem vahendeid, nii et tänapäeval ei peaks enam keegi aega valusalt kaotama.

Miks pea valutab?

«Peavalu on meist enamiku jaoks omajagu paradoksaalne vaevus, sest tõsimeeli usutakse, et valutab aju, mis teadaolevalt on ometi valutundetu,» sõnab Confido keskuse neuroloog ja Viljandi Haigla sisekliiniku ülemarst dr Katrin Põld.  «Valutundlikud on tegelikult ajukelmed ja ajukelmete veresooned,» selgitab dr Katrin Põld. «Migreenivalu saab alguse sellest, et teatavad vabanevad virgatsained tekitavad valuaistingu kolmiknärvi harude kaudu, mis paiknevad veresoontel ja ajukelmetel. Kuna iseäranis migreeniataki algul veresooned laienevad ja pulseerivad, tunnevadki paljud migreenivalu pulseerivana. Sageli kirjeldavad patsiendid end tajumas südamelööke peas, kus justkui taob ja vasardab.»

Migreenipeavalu tajutakse väga ebameeldiva ja tugevana. «Valuskaalal nullist kümneni ütlevad migreeniga inimesed, et valutunne on koguni 12,» kirjeldab dr Põld. «Arvatakse, et kroonilist migreeni, mispuhul peavaluga päevi on rohkem kui 15 päeva kuus – või suisa iga päev – esineb umbes 2% populatsioonist.»

Geneetilise taustaga haigus kogu eluks

Migreeni peetakse krooniliseks häireks, mis käib inimesega ühel või teisel kujul kaasas enamasti kogu elu. «Enamasti algab migreen puberteedieas; ning naised kannatavad selle all tugevast sugupoolest rohkem.»  Vaatamata sellele on müüt, et meestel justkui ei valutaks pea üldse. . «Kui peavaluga mees kord juba arsti juurde jõuab, kipub tegemist olema tõsise peavalusündroomiga.»

Migreeni taustal peitub kahtlemata ka geneetiline foon. «Vastuvõtule tulnu tausta uurides kuulen sageli, et juba vanaemal ja emal on pea valutanud, nüüd siis valutab endal ja lastel ka,» nendib neuroloog Põld. «Mõistagi kõlab hirmutavalt, kui öelda, et migreeni näol on tegemist perekondliku taustaga. Siiski ei ole migreen eluohtlik haigus. Selle kätte ei sure. Paraku ei garanteeri see, et migreen oleks täielikult välja ravitav. Samuti ei ole migreeniatakke kuigi meeldiv taluda.»

Migreeni vallandavaid tegureid tasub teada

Migreeni käivitavad lülitid ehk vallandajad on väga erinevad ja individuaalsed. «Kogenud migreeni kannataja suudab tuvastada peavalu vallandavad tegurid ja neid juba vältida,» jätkab dr Põld. «Klassikaliselt vallandavad migreeniatakke näiteks tugevad lõhnad, sealhulgas parfüümid. Samuti teatud toiduained: laagerdunud juustud, tume šokolaad, punane vein. Aga ka ere valgus, kõva müra, vali muusika, valgussähvatused. Sageli ütlevad neuroloogid migreeni all kannatajatele, et võib-olla ongi nende närvisüsteem tundlikum ümbritsevatele stiimulitele, mis tuleb välja selgitada ja õppida ennetama, et atakke ei vallanduks.»

Valule tuleb saada kiiresti jaole

«Neuroloogid püüavad peavalu põdejatele sisendada, et kuna valuataki katkestamine on väga oluline, võib alustada käsimüügi valuvaigistitest,» märgib Katrin Põld. «Eelistatud on ühe toimeainega preparaadid, mitte kombinatsioonpreparaadid (näiteks paratsetamool kodeiiniga), mis võivad pikas perspektiivis soodustada ravimtekkese peavalu välja kujunemist. Olgu tegemist käsimüügipreparaadi või arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimiga, tähtis on migreeniatakk õigeaegselt katkestada, mitte oodata, kuni hoog muutub nii hulluks, et seda saab valuskaalal kirjeldada 12 palliga kümnest.»

Lisaks süstidele ja tablettidele leidub tänapäeval veel võimalusi, kuidas äkiliste valuatakkidega toime tulla – dr Põllu sõnul on ravimitööstus on olnud väga leidlik iseäranis migreeni arvestades. «Et migreeniataki ajal on takistatud ravimite imendumine maost, on mindud ninaspreide, keelealuste tablettide ja nahaaluste süstide teed. Mujal maailmas on migreeniatakkide katkestamiseks kasutusel ka füüsikalisi meetodeid – näiteks on välja töötatud närvistimulatsiooni vahendid. Näiteks Ameerikas on ravimi- ja toiduameti poolt heaks kiidetud seade, mis stimuleerib ataki ajal uitnärvi.

Peavõru ja Botox

Veel on valuravi maailmas juba mõnda aega kasutusel läbi naha tehtav närvistimulatsioon, «Kolmiknärvi stimuleerimise vahend – peavõrulaadne seade – on näidanud tõhusust eeskätt peavalude ennetuses, mitte ravis, lisab dr Põld.

Kroonilise migreeni ravis omavad ametlikku näidustust veel botuliintoksiini süstid. «Botuliintoksiini mõju seisneb selles, et toksiin halvab ajutiselt pea-ja kaelapiirkonna närvide aktiivust, lõõgastades vastavaid lihaseid,» kirjeldab neuroloog Põld. «Sisse sööduna on botuliintoksiin üks kangemaid mürke, mida looduses leidub. Kindlatesse punktidesse peanahal, kaelal ja õlavöötmes süstituna avaldab botuliinitoksiin peavaluvastast toimet, mille mehhanism pole täielikult selge. Botuliintoksiini peavalu ennetav toime võib kesta isegi kuni kolm kuud.» Botuliinitoksiinisüste on võimalik saada ravieesmärgil ka Confidos Erameditsiinikeskuses.

Valuravi on kompleksne protsess

Peavalusid kipuvad kurtma ka pidevas sundasendis arvuti taga küürutavad kontoritöötajad. «Peavalude tekkemehhanismid on erinevaid – pole harvad juhused, mil ühel inimesel võib esineda samaaegselt mitu erinevat peavalusündroomi,» on dr Põld kogenud. «Sageli tullakse neuroloogi juurde ajukasvaja hirmus, mida ometi leidub üliharva. Statistikale toetudes võib öelda, et kui teha peaaju uuring tuhandele inimesele, kel pea valutab ning kel kaasneb veel mõni muu neuroloogiline näht (iiveldus, oksendamine, peavalu tugevnemine kehaasendi muutumisel, öised peavalud), leitakse midagi ohtlikku kõigest kahel inimesel.»

Dr Põld peab oluliseks valude alast teavitustööd, mida ühiskonnas paraku veel vähe tehakse.  «Medikamentoosne ravi on ainult üks osa vaevuste leevendamisest. Meeskonnakäsitlus hõlmab ka psühholoogi ja füsioterapeudi osalust, milles arsti roll jääb pigem tagasihoidlikuks. Näiteks ravitakse kroonilist valu sageli antidepressantidega, mis ei tähenda, et inimesel kaasneks valuga tingimata depressioon ning arst tahaks antidepressante määrates probleemi lihtsalt lahendada. Närviprotsesse moduleerivadki muuhulgas ka antidepressandid ja epilepsiaravimid, mida valuravis annustatakse vastavalt, kombineerides neid teistegi terapeutiliste moodustega.»

Valusid võib põhjustada ka unepuudus

Dr Põld usub, et kella keeramise ning unepuuduse, une katkendlikkuse ja valu vahel on kindel seos. «Tänapäeval magame me eri ühiskondlike survete tõttu oluliselt vähem kui 100 aastat tagasi – ümberringi toimub nii palju, et millestki ei taheta ilma jääda! Kõige otsesemalt kahandab see meie une kestust – tänapäeva inimesed magavad öösel umbes tund vähem kui peaks, ja kahtlemata mõjutab see viisi, kuidas meie aju valu protsessib. Unepuuduse või katkendliku une ning kroonilise valu esinemise vahel on leitud kindlaid seoseid. Unepuudus või une killustumine võivad viia selleni, et regulaatorid, mis normtingimustes suruvad ajus maha valuaistinguid, ei pruugi enam nii hästi töötada ehk piltlikult öeldes pääseb meie ajju rohkem müra, mida me tunnetame valuna. Küllaldane väljamagamine seevastu hoiab kontrolli all valutundlikkuse ning teiseks säilitab ainevahetuse ja immuunsüsteemi normaalse töörežiimi. Seega, uni on regeneratiivse funktsiooniga nii aju kui kogu organismi mõistes.»

Confido keskuses võtavad vastu neuroloogid dr Katrin Põld ja dr Toomas Toomsoo.

Neuroloogi konsultatsioonile soovitame pöörduda närvisüsteemihaiguste, sh peavalu ja teiste piirkondade valude diagnoosimiseks ja raviks, eksperthinnangu saamiseks varem antud diagnoosile, raviplaanile või kui riiklikus ravijärjekorras tuleks liiga kaua oodata.

Lisainfo:

www.confido.ee info@confido.ee, tel 6299277.

Allikas:  Raadio KUKU saade «Mõtle tervelt»
Saatejuht: Marek Strandberg
Toimetaja: Katrin Idla

    Tagasi üles