Oluline põhjus, miks väsimus murrab depressioonis inimese maha

Sage päevane väsimus, olenemata pikalt magatud tundidest, võib olla märk unehäirest.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Nii nagu stress või pidev kiirustamine, on ka väsimus muutunud paljude igapäevaelu osaks. Väsimus tabab tavaliselt pärast vaimselt või füüsiliselt rasket sündmust, mis on energiast tühjaks imenud. Küll käib see aga kaasas ka depressiooniga.

Alati pole väsimus aga ajutine, kirjutab HuffingtonPost. Tihtipeale on väsimus depressiooni üks sümptomeid, samas kui arvatakse, et vaimse tervise häire puhul kimbutab väsimus lausa 90 protsenti selle all kannatajatest. Depressiooni puhul pole tegu tavalise väsimusega, vaid see võib koos teiste sümptomitega kesta päevi või nädalaid. Põhjus, miks depressioon ja väsimus käivad tihti käsikäes, peitub ajus. Nimelt mõjutab depressioon ajus neurotransmittereid, mis on seotud erksuse ja tasustamissüsteemiga, sõnas psühhiaater Don Mordecai. See tähendab, et haigusel on otsene mõju meie energiatasemele.

Paraku on depressiooni puhul häiritud ka uni, mis süvendab väsimust – inimesel on raskusi uinumisel, ärkvel püsimisel, ta ärkab liiga vara või ei magagi sügavalt, selgitas kliiniline psühholoog Sari Chait. Depressioon võib murda ka motivatsiooni, mis teeb nii füüsiliselt kui vaimselt raskeks isegi muidu lihtsana näivad argised ülesanded. Tööpäevaks riietumine, toidu ostmine ning kolleegide teretamine võib tunduda depressioonis inimesele eneseületusena. Chait lisas, et depressiooniga võib kaasneda ka meeltesegadus ning keskendumisraskused, mis teevad samuti näiteks tööülesannete täitmise raskemaks.

Depressiooni ja väsimuse all kannatamine võib muutuda perioodiliseks. «Depressioonis inimesed pingutavad alati, et päev saaks õhtusse ja kogevad seda tehes aina enam väsimust, mis süvendab omakorda depressiooni – ja see tsükkel aina kordub,» nentis Chait. Mordecai sõnul tuleb meeles pidada, et väsimus on pigem depressiooni sümptom kui selle põhjustaja. Samas kui inimest kimbutab krooniline stress, sellega kaasnev unevõlg ning muud kroonilised haigused, võib ta olla rohkem vastuvõtlik ka depressioonile. «Kui inimene on mistahes põhjusel kogu aeg väsinud, hakkab tal tõenäoliselt tekkima raskusi argielus osalemisel – see võib viia vähema suhtluseni, raskendada töölkäimist, tekitada isumuutusi,» lisas Chait. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu oma heaolule ning vajadusel aeg maha võtta.

Chait soovitab esmalt leida oma väsimuse põhjus. Selleks võiks hinnata oma hiljutisi harjumusi, argirutiini ja mõtteviisi. Kui väsimuse saab siduda konkreetselt (töö)stressi, haiguse või kehva unega, on aeg teha muudatusi elustiilis. Mordecai sõnul on kriitilise tähtsusega just uni. Selleks, et magada öösel vähemalt seitse tundi, soovitab ta enne magamaminekut hoiduda kofeiinist ja alkoholist, ideaalis ka nutiseadmetest.

Järgmiseks võiks analüüsida oma töökoormust ning võimalusel teha selles muudatusi. Chait soovitab veel nädalasse mahutada kasvõi paar trenni. See võib tunduda võimatuna, kui oled väsinud, kuid tegelikkuses tõstab regulaarne füüsiline aktiivsus hoopis energiataset. Kui nende muudatuste järel paari nädalaga midagi ei parane, võiks abi küsida spetsialistilt, kes saab kindaks teha, kas tegu on depressiooniga.

Psühhiaater lisas, et osal inimestel leevendab depressiooni just treening ja piisav uni, ent paljud vajavad kombineeritud ravi (kognitiivne teraapia, ravimid, elustiili muudatused jm) ning seegi on täiesti normaalne.

Populaarne

Tagasi üles