Rahva seas on levinud mitmed väärarvamused külmetushaigusest, kuid arstid lükkavad need halastamatult ümber.
Kolm müüti külmetushaigusest
8. jaanuar 2009, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks levinud müüdiks on see, et külmetumist põhjustab külm: loomulikult on tõsi, et liigne jahtumine koos organismi nõrgenemise ja stressiga mõjub tervisele hävitavalt, kuid talvisel ajal toob rohkem haigestumisi hoopis siseruumides viibimine, kus viirused kiiresti levivad, vahendab
.
Lisaks on levinud ka väärarusaam, et külmetus ja sport ei sobi kokku, kuid tegelikult aitab mõõdukas treening, näiteks kõndimine vabas õhus (kui kehatemperatuur on normis) organismil kiiremini paraneda.
Ning kuigi alkoholil on desinfitseeriv toime, ei aita viina joomine vastupidiselt levinud arvamusele viiruste vastu, kuna viirused satuvad organismi peamiselt läbi ülemiste hingamisteede.