Kaks Tallinna haiglatöötajat ja haiglas viibinud väikelaps haigestusid leetritesse

Leetrid levivad taas.

FOTO: Shutterstock

Sel nädalal sai kinnituse kahe täiskasvanu ja kahe lapse haigestumine leetritesse, kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 21 inimest.

Lisaks leetritesse haigestunud Tallinna põhikooli õpilasele tuvastati leetrid ka kahel Lääne-Tallinna keskhaigla töötajal ja haiglas viibinud alla aastasel väikelapsel, kes haigestus leetritesse enne vaktsineerimist. Kontaktsete väljaselgitamise ja vaktsineerimisega tegelevad nii terviseamet kui Lääne-Tallinna keskhaigla, asjaolude väljaselgitamiseks on terviseamet haigla suhtes algatanud riikliku järelevalvemenetluse.

Leetritesse nakatunud ei olnud tervishoiutöötajad ehk ei kuulunud arstide ja õdede hulka. 

Andmed nende vaktsineerituse kohta puuduvad. Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare sõnul võib olla tegu nõukogudeaegsete praakvaktsiini juhtumitega. 

1980ndatel tehtud leetrivaktsiinid ei pruugi nimelt halbade säilitustingimuste tõttu anda küllaldast kaitset, kuna need on temperatuuritundlikud ja neid tuleb hoida +2 kuni +8 kraadi juures. 

«Tänapäeval on põhjust arvata, et mitte alati ei suudetud neist nõuetest transpordi ajal kinni pidada,» on nentinud Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiaosakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Kuid Saare sõnul on ka võimalik, et nakatunutel puudus vaktsineeritus üldse.

Haiglatöötajate jaoks pole vaktsineerimine seaduse järgi sunduslik ja mil määral haiglad seda oma töötajatelt nõuavad, käib Saare sõnutsi iga terviseasutuse enda põhimõtete järgi.

«Kindlasti võiks haiglatöötaja olla vaktsineeritud,» rõhutab Saar.

Terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpiku sõnul tuleb leetrite levikusse suhtuda täie tõsidusega. «Kui seni olid leetritesse haigestunuteks täiskasvanud, kes nakatusid välismaal või kontaktist välismaalasega, siis nüüd levivad leetrid juba ka riigisiseselt.» Öpiku sõnul on oluline rõhutada, et leetrid on äärmiselt nakkav haigus, millel võivad olla rasked tüsistused – näiteks võivad haigusega kaasneda nii kopsupõletik, äge keskkõrvapõletik kui ajukelmepõletik.

Leetrite leviku tõttu nii Euroopas kui Eestis on hüppeliselt suurenenud täiskasvanute soov end leetrite vastu vaktsineerida. Kuigi hetkel on revaktsineerimiseks mõeldud vaktsiinidoosid otsa saamas, jõuab uus kogus MMR-vaktsiini Eestisse juba enne jaanipäeva. Laste ja leetrihaigega kokkupuutunute jaoks on vaktsiin ka praegu olemas.

Soovitame end leetrite vastu vaktsineerida soovivatel inimestel võtta ühendust oma perearstiga, kes soovi kohaselt vajaliku koguse vaktsiini saab ette tellida. Leetrite antikehasid organismis saab määrata tasulises laboris. Lisaks on võimalik vaktsineerida ka vaktsineerimiskabinetis.

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 18 inimest. Maailma terviseorganisatsiooni  ehk WHO andmetel kolmekordistus eelmisel aastal Euroopa regioonis haigestumine leetritesse – Euroopas registreeriti üle 114 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri.

Kes peaksid laskma end leetrite vastu revaktsineerida?

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud või ei oma enda seisundi kohta infot,  soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima need täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980 – 1992.

Allikas: Terviseamet

Populaarne

Tagasi üles