Teadlased selgitasid välja, milline on tervisele ohutu kogus alkoholi

Ka mõõdukas koguses alkoholi on tervisele kahjulik.

FOTO: Shutterstock

Uuringutest on selgunud, et ka vähene ja mõõdukas kogus alkoholi on tervisele kahjulik. Globaalses uuringus analüüsiti miljonite inimeste terviseandmeid ligi 200 riigist ning leiti, et alkoholi tarbimine põhjustab aastas ligi kolme miljoni inimese surma.

Globaalse uuringu käigus kasutati 700 eelneva uuringu andmeid ning vaadeldi 28 miljoni inimese terviseandmeid. Leiti, et 32,5 protsenti inimestest tarbib regulaarselt alkoholi – 25 protsenti naistest ja 39 protsenti meestest.

Euroopa on maailmas alkoholi tarbimise poolest esirinnas – üle ühe viiendiku Euroopa Liidu liikmesriikide elanikkonnast tarbib alkoholi ohtlikus koguses. Sellest tulenevalt on Euroopas ka alkoholi tarbimisest tekkinud tervisehädade protsent teiste piirkondadega võrreldes kõrgem.

Inimestel, kes tarbivad regulaarselt ühe alkohoolse joogi päevas, on oht haigestuda mitmesse alkoholiga seotud haigusesse. Risk suureneb iga joogiga – neil, kes tarbisid näiteks kaks alkohoolset jooki päevas, oli risk seitse protsenti suurem kui neil, kes jõid ühe joogi päevas. Mõõdukas alkoholi tarbimine toob kaasa muutused aju strukuuris – riske hindava piirkonna aktiivsus väheneb ning suureneb inimese riskikäitumine. Õnnetusjuhtumite ja koduvägivalla kaudu kandub alkoholi tarbimise negatiivne mõju üle ka neile, kes ise ei joo. Alkoholi tarbimine võib süvendada ärevushärieid, depressiooni, unehäireid ning meeleoluhäireid.

Alkohol eemaldab vereringest A-vitamiini, E-vitamiini, tsingi, raua ning mõned B-vitamiinid, vähendades seeläbi aju funktsionaalsust, toitainete omandumist ning suurendades vähiriski. Vähiriski suurendab ka alkoholi negatiivne mõju immuunsüsteemi talitlusele. Vaid üks alkohoolne jook päevas suurendab rinnavähi riski viis protsenti, kõrivähi riski 17 protsenti ja söögitoru vähi riski lausa 30 protsenti.

Samuti lükati uuringu käigus ümber väited mõõduka alkoholitarbimise kasulikkuse kohta. Nimelt kaaluvad tarbimisega seotud riskid üles iga võimaliku kasuteguri. Hiljutised globaalsed uuringud on näidanud, et ka mõõdukas alkoholi tarbimine tõstab vähi-, insuldi- ja südamehaiguste riski. Näiteks suurendab regulaarne alkoholi tarbimine insuldiriski 35 protsenti.

Kahtluse alla on seatud ka alkoholitööstuselt rahastuse saanud uuringute valiidsus. Uuringute metodoloogias tuvastati tendents kasutada mõõdukalt alkoholi tarbinud inimeste võrdluseks neid karsklasi, kes on pidanud alkoholist terviserikke tõttu loobuma. See tähendab, et neil on juba diagnoositud haigus või kahjustus ning kui neid võrrelda mõõdukalt alkoholi tarbivate inimestega – kes ei ole pidanud tervislikel põhjustel veel alkoholi tarbimist vähendama –, paistab tõesti, et neil on karsklaste kõrval paremad tervisenäitajad. Samas, kui võrrelda mõõdukalt alkoholi tarbivaid inimesi nendega, kes ei ole kunagi regulaarselt alkoholi tarvitanud, selgub siiski, et alkoholi tarbimine ei paku mingeid eeliseid.

Tagasi üles