Apteekrid koalitsioonile: apteegireformi tagasipööramine suretab maa-apteegid

FOTO: Annebel Van den Heuvel / PantherMedia / Annebel Van den Heuvel

Apteegireformi tagasipööramine tähendaks Eesti apteegituru edasist kontsentreerumist, konkurentsi vähenemist ja 200 enamasti maapiirkondades tegutseva proviisorpraksise väljatõrjumist, seisab Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liidu poolt valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade esimeestele tehtud pöördumises. 

Eesti Proviisorite Koda ja Eesti Apteekrite Liit pöördusid valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade juhtidele poole seoses teisipäeval, 24. septembril avaldatud Riigikogu sotsiaalkomisjoni pressiteatega, millest võib aru saada, et valitsuskoalitsioon on hakanud kaaluma apteegireformi kohandamist.

24. septembril tutvustati Riigikogu sotsiaalkomisjonis apteegireformi hetkeseisu. «Arutelu keskseks teemaks kujunes hulgimüüjatele kuuluvate ketiapteekide soovimatus Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi täita ning neile kuuluvaid apteeke vastavalt seadusele võõrandada ja nende erinevad kahjunõuded riigile,» ütleb Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. «Kohtumine lõppes sotsiaalkomisjoni lubadusega apteegireformi arengutega kursis püsida. Seda üllatavam oli lugeda hilisemast pressiteatest, et plaanitakse ravimite hulgimüüjate survel alustada arutelusid viimased viis aastat kestnud apteegireformi tagasipööramise üle.»

Karin Alamaa-Aasa sõnul ei saa lahendada ravimite hulgimüüjate soovimatust Riigikogus vastuvõetud seadusi täita 200 proviisorosalusega apteegile antud lubaduse murdmise hinnaga. 

«Pöördume käesolevaga koalitsisioonierakondade poole palvega aidata tagada apteegisektoris töörahu ja Riigikogus vastuvõetud seadusaktide täitmine. Vastandlikud sõnumid seaduste täitmise kohustuslikkuse kohta seavad proviisorid keerukasse olukorda, kus pole võimalik enam aru saada riigi plaanidest ja lubaduste pidamisest. Proviisorid soovivad saada tagasi kindluse ja töörahu. Kui juba kord on omandipiirnagu kasuks otsustatud, tuleb reformiga edasi minna, sest proviisorid on oma plaane ja investeeringuid tehes sellega arvestanud,» seisab Jüri Ratasele, Mart Helmele ja Helir-Valdor Seederile saadetud pöördumises.

Ravimiameti andmetel kuulub 1. augusti seisuga 64 protsenti maapiirkondades tegutsevatest apteekidest proviisoritele. «Apteegireformi tagasipööramine tähendaks sõnamurdlikkust riigi poolt ja suurte apteegikettide huvides 200 proviisorosalusega apteegi väljasuretamist,» lisas Alamaa-Aas.

Pöördumises rõhutatakse, et Eesti apteegisüsteem vajab stabiilsuseks, arenguks ja sisuliseks panustamiseks tervishoiusüsteemi kolme asja – omandipiirangut, töörahu ja koostööd reformi lõpusirgel. «Otsus omandipiirangu suhtes on tehtud ning apteekrid on oma sammud ja investeeringud selle järgi seadnud. Proviisorid on saanud apteegireformiga riigilt signaali hoolimisest ja sellest, et apteegiteenust soovitakse tõepoolest paremaks ning muu tervishoiusüsteemiga seotumaks muuta,» kirjutatakse pöördumises.

Pöördumises rõhutavad Eesti Proviisorite Koda ja Eesti Apteekrite liit, et proviisorapteegid on 1. aprilliks valmis minema Eestis üle proviisorapteekide süsteemile. «Seda ka juhul, kui suured apteegiketid otsustavadki oma apteegid võõrandamata jätta. Sel juhul saavad nendesse piirkondadesse vajadusel uue apteegi rajada juba proviisorid,»ütles Alamaa-Aas.  

Eesti Proviisorite Koda on Eesti erialaühendus, mis ühendab apteegis töötavaid proviisoreid.