Reportaaž: milline näeb välja õhtu insuldiravikeskuses?

Kiire tegutsemine on insuldi korral kriitilise tähtsusega. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arne Trautmann/PantherMedia / Arne Trautmann

Insuldisümptomite korral tuleb kiirelt abi kutsuda ning jõuda insuldiravikeskusesse. Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahendab, milline on tööpäev nende insuldiravikeskuses.

Reede hilisõhtu Regionaalhaiglas. Neuroloogia valvearst on sel ööl neuroloogiakeskuse juhataja dr Andrus Kreis, väga pikaajalise kogemusega neuroloog.

Reanimobiilibrigaadilt saabub eelteavitus, et haiglasse tuuakse insuldikahtlusega patsient, 60-aastane naisterahvas. Algab kiire ettevalmistusperiood, sest insuldi ravimisel on määravaks aeg, iga kaotatud minut võib patsiendi tervenemisvõimalusi vähendada. Dr Kreis saab haige abikaasa kontaktnumbri ja patsiendi isikukoodi. Ta avab kärmelt arvutist digiloo. «Kõigi võimalike riskifaktoritega tuleb kursis olla. Peame teadma, mis haigusi saabuv patsient on põdenud või põeb ning milliseid ravimeid ta tarvitab,» selgitab dr Kreis. Samal ajal valmistub ka erakorralise meditsiini osakond patsiendi saabumiseks – triaažiõde tellib kompuutertomograafia koos angiograafilise uuringuga ning laborist spetsiaalse vereanalüüside paketi.

Insuldiravi – tõeline meeskonnatöö

Viieteist minuti pärast jõuab reanimobiil haiglasse. Sealt edasi toimuvad tegevused filigraanse täpsusega, kuskil ei teki viivitust. Dr Kreis on tutvunud patsiendi haiguslooga ja EMO-s ootel, võetakse vereproov ning patsient sõidutatakse kiirabiraamil kompuutrisse. Valveneuroloog ja õde on patsiendiga kogu aeg kaasas, õde teeb kompuutertomograafia laual esimese trombolüütikumi süsti. Trombolüüsi mediaan on Regionaalhaiglas 21 minutit, mujal maailmas on see umbes 41 minutit. Edasistel uuringutel selgub, et sellel patsiendil on suur ajuarteri tromb ning hoolimata hilisest öötunnist on radioloogid kohe valmis tegema trombektoomiat. Kui patsient jõuab angiograafiasse, kutsutakse juurde anestesioloogide meeskond, kes vastutab patsiendi elutähtsate funktsioonide eest. Raskemas seisundis patsiendid jäävad esimeseks ööpäevaks anestesioloogide valve alla. Sellel patsiendil läheb hästi, ta on insuldikeskusesse jõudnud õigel ajal – insuldiravi ajaaken on üldjuhul neli ja pool tundi. Pärast ööd intensiivravis jääb ta neuroloogiakeskusesse edasisele ravile.

Haiglas on kolm spetsiaalse väljaõppe saanud radioloogi, kes teevad trombektoomiat ehk viivad reiearteri kaudu sisse peenikese sondi ning niiöelda tõmbavad aegamööda trombi välja. «Ajuarteris sondiga liikumine on ohtlik tegevus ja nõuab suurt kogemust,» ütleb radioloog Vladislav Malikov. Doktor on teinud ligi kolmsada trombektoomiat. Aastas tehakse Regionaalhaiglas umbes sada protseduuri, sel aastal tõenäoliselt veidi rohkem. Keerulisemate juhtude puhul teevad protseduuri kaks radioloogi koos. «Kui patsient hakkab juba protseduurilaual pärast trombektoomiat jäsemeid liigutama ja muutub kontaktivõimeliseks, siis on rõõm suur,» kirjeldab dr Malikov.

Eriliselt meeles lood

Mõni patsient jääb oma lugudega pikaks ajaks meelde. «Meil oli siin neuroloogiakeskuses üsna hiljuti ravil üks 60–70-aastane meesterahvas,» meenutab dr Kreis. «Ta toodi väga raskes seisus, halvatuse ja kõnehäirega. Talle tehti nii trombolüüs kui ka trombektoomia ja järgmine päev oli ta terve, käis osakonnas ringi ning hakkas kojuminekuks valmistuma, kui sai sama raske insuldi.» Arstid ei kaotanud lootust ning patsiendile tehti uus trombektoomia. Ülejärgmisel päeval oli patsient taas raskest seisust välja tulnud ja nii see jäigi.

Pikemalt loe lugu siit.

Milline roll on insuldiravis kiirabil?

Vastab Dr Arkadi Popov, Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja:

«Insuldikahtlusega patsient peaks jõudma võimalikult kiiresti kõrgema etapi haiglasse, kus on olemas kõik tänapäevased, tõestatud efektiivsusega insuldiravi võimalused. Vähimagi insuldikahtluse puhul soovitame kindlasti kiiresti kiirabi kutsuda.

Kiirabist algab kogu tegevus insuldiravi puhul, meil on selleks olemas spetsiaalne juhend nimega FAST. Juhend näeb ette, et kiirabibrigaad peab startima sündmuskohalt 15 minuti jooksul haigega haigla suunas ja jõudma haigla ukseni 80 minuti jooksul alates esimesest kontaktist kiirabiga. Me liigume üldjuhul kiiremini, aga muidugi peame arvestama, et patsiendid tulevad ka Läänemaalt, Raplamaalt, Lääne-Virumaalt ja saartelt. See nõuab kiirabipersonalilt väga palju pingutusi ja siin on suur osa ka telemeditsiinilistel lahendustel, mida Regionaalhaigla aktiivselt kasutab. Edasise sammuna soovime arendada insuldiravi konsultatsioone ja nõustamist telemeditsiini vahendite abil saartel ja meie tütarhaiglates.»

Insuldi ravimeetodid

Intravenoosne trombolüüs ehk trombi lõhustav ravi. Trombolüüs lõhustab veresoont ummistava trombi veresoonde süstitava ravimi abil, nii taastub verevool ajju. See on esimene ravimeetod, kui patsient jõuab nelja ja poole tunni jooksul alates haigestumisest haiglasse. Nii on võimalik osa närvirakke päästa ja ajukahjustust vähendada. Ülimalt oluline on ravi alustamise kiirus. Regionaalhaiglas on trombolüüs kasutusel 2004. aastast.

Intraarteriaalne trombektoomia ehk mehhaaniline trombi eemaldamine ajuarterist. Tegemist on trombolüüsi analoogiga – kui trombolüüsis lahustatakse tromb keemiliste ainetega, siis trombektoomia puhul eemaldab radioloog selle mehhaaniliselt reiearteri kaudu sisse viidud peenikese sondi abil. Regionaalhaiglas on trombektoomia kasutusel 2012. aastast.

Populaarne

Tagasi üles