Arst: liiga lihtsalt lubatakse tööle asuda umbkeelsetel hambaarstidel

Hambaravihüvitis peaks olema kättesaadav kõikidele ja võimaldama vähemalt kord aastas hambaarsti külastust.

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

«Inimese jaoks on kõige odavam ja parem haiguse ennetamine ning seepärast julgustame hambaarsti juurde tulema,» ütles Eesti Hambaarstide Liidu president Piret Väli tänases saates «Patsiendiminutid».

Sel nädalal leidis sotsiaalministeerium vastvalminud analüüsis, et kaks aastat tagasi käivitunud hambaravihüvitise süsteem on ennast õigustanud. Väli sõnul on uuringust välja jäetud eelmise aasta statistika, mis näitab, et hambaarsti juures käiakse nüüd vähem ja haigekassaga lepingu sõlminud kliinikute arv kahaneb. Täna ei ole ligi 40 protsenti hambaravikliinikutest sõlminud haigekassaga lepingut täiskasvanute hambaraviteenuse osutamiseks, seda just jäikade hindade tõttu.

Arstiteenus on aga vajaduspõhine. «Ei ole olemas standardhaigust või –patsienti. Haigekassa üritab selgeks teha, et hinnad ei ole läbipaistvad, aga ravivajadus on igal patsiendil erinev,» lausus Väli. Lisaks hamba parandamise materjali kulule läheb ka aega tihtipeale rohkem, kui haigekassa lepingus ette nähtud kakskümmend minutit patsiendi kohta. Teised patsiendid peavad siis lisakulu kinni maksma, aga see ei ole nende suhtes õiglane.

Kevadel ametisse astunud valitsus nägi ette, et täiskasvanute hambaravihüvitis muudetakse patsiendiga kaasaskäivaks. «Patsient saab ise valida, millisesse raviasutusesse ta läheb ning samuti jätaks selline süsteem inimesed oma hambaarsti juurde,» rääkis Väli.

Positiivse näitena tõi ta välja Soome süsteemi, kus omavalitsus katab tervisekeskustes lisaks sealsele haigekassa hüvitisele täiendavalt patsientide omaosaluse kulusid. Kui aga inimene käib mujal hambaarsti juures, siis saab ta hüvitist vaid haigekassa hinnakirja ulatuses ja ülejäänud summa maksab oma taskust.

Hambaarstide arv on Eestis piisav ja isegi kui inimesed sooviksid kord aastas hammaste seisukorra lasta üle vaadata, siis selleks meil arste jagub kindlasti. Küll aga võib segadust tekitada arstide register, mille nimekirjas on 500 hambaarsti enam, kui Eestis hetkel töötab. Väli arvates registreerib Terviseamet liiga lihtsalt siia arste kolmandatest riikidest, rääkimata nende keeleoskuse kontrollist. «Jaapanlased on korralikud ja tulid ise end meile tutvustama. Üllatav oli aga see, et isegi inglise keelt nad ei rääkinud,» rääkis Väli.

Väli arvates on vaja tänast süsteemi muuta. Hüvitis peaks olema kõigi jaoks kättesaadav ja ideaalis vähemalt kord aastas peaks hambaarst regulaarselt igaühe suhu vaatama. Nii saab varem jälile, mis olukord suus on ja mida peaks edasi tegema. Samuti võiks vähendada vähekindlustatud inimeste omaosalust, tihti pole neil võimalik poolt summat arsti juures välja käia ja hüvitis jääb kasutamata.

Populaarne

Tagasi üles