Miks ei tohiks kunagi stressi alkoholiga maandada?

Alkohol võimendab mitmeid depressiooni sümptomeid.

FOTO: Shutterstock

Alkoholi tarbitakse sageli lootuses, et see aitab maandada stressi ja pingeid, kuid teadlased hoiatavad, et alkohol kujutab endast tõsist ohtu stressis inimese vaimsele tervisele.

Üks suurimaid alkoholiga seotud eksiarvamusi on see, et paar klaasi veini või õlu aitab inimesel rahuneda ja parandab meeleolu. Tegelikult on alkoholil vastupidine toime – see suurendab mitme vaimse häire riski. Alkohol mõjutab aju tegevust ning seda, kuidas inimene maailma ja ennast tajub. Uuringud on näidanud, et regulaarselt alkoholi tarbivatel inimestel on suurema tõenäosusega madal enesehinnang ja negatiivne nägemus maailmast.

Kui inimene pöördub igapäevaste pingete ja muremõtetega toime tulemiseks alkoholi poole, suureneb tõenäosus, et nendest mõtetest ja stressist kujuneb depressioon. Mitmest uuringust on selgunud, et ligi 50 protsendil alkoholiga liialdavatest inimestest tekivad depressiooni sümptomid. Alkohol vähendab ajus serotoniini – meeleolu reguleeriv neurotransmitter – taset ning võib põhjustada tõsiseid meeleoluhäireid. Lisaks on teadlased kindlaks teinud, et alkohol ja mitmed teised sõltuvust tekitavad ained võivad aktiveerida geeni, mis aktiivsena suurendab depressiooni ja mitme teise vaimse häire riski.

Eriti ohtlik on alkohol neile, kellel juba on välja kujunenud depressioon, sest ka väga vähesel kogusel on negatiivne mõju. Alkohol võimendab pea kõiki depressiooni sümptomeid – alkoholi tarbimise toimel esineb inimestel rohkem enesetapumõtteid, väärtusetuse tunnet, rahutust, lootusetust, mälu probleeme, keskendumisraskuseid, energiapuudust ja unehäireid. Antidepressante võtvad inimesed ei tohiks alkoholi tarbida, sest alkohol reageerib ravimitega ning mõjutab nende toimet.

Populaarne

Tagasi üles