Teadlased tegid avastuse, mis võib olla pikema inimelu võti

Organismi aktiivsus enese ohtlike osade nö ära söömisel hoiab seda võimalikult noorena.

FOTO: Shutterstock

Teadlased avastasid, et ussid elavad kauem, kui nad toodavad ülemäärasel hulgal valku p62, mis tunneb ära rakke ohustavad toksilised valgud, mille peaks hävitama. Avastus võib aidata ka vanusega seotud haiguste, näiteks Alzheimeri tõve ravis, mille seljatamiseks tuleks ajust eemaldada seal valesti kokku pakitud ja kuhjunud valgud.

Sanford Burnham Prebys meditsiiniinstituudi teadlased näitasid, et ussid elavad kauem, kui nad toodavad valku p62 ülemäärasel tasemel. «Uuringud, sealhulgas meie oma, on näidanud, et autofaagia (iseenda söömine – kreeka k.) suurendamisega saab eluiga pikendada – protsess, mida rakud kasutavad katkiste ja vanade rakuosade lagundamiseks ja ümbertöötlemiseks,» selgitas uuringu vanemautor, professor Malene Hansen. Enne käesolevat teadustööd polnud selge, millist rolli mängib organismi vananemises valk p62.

Viimastel aastatel on teadlased õppinud, et autofaagia võib olla väga valikuline – see tähendab, et rakk kasutab erinevaid «prügiveokeid», nagu näiteks valk p62, et toimetada erinevat tüüpi «prahti» rakutasandi töötlusjaamadesse. Näiteks p62 veab sinna kuhjunud valke ja vananenud mitokondreid ehk raku jõujaamasid. See tähendab, et organism ise suudab vabaneda endale kahju tegevatest elementidest ja hoida ennast rakutasandil võimalikult hästi toimivana.

Uuringus kasutatud väikeste ümarusside p62 tase tõusis, kui nad kogesid lühiajalist kuumastressi ehk tavapärasest kõrgemat väliskeskkonna temperatuuri. Valgutaseme tõus tähendas, et ussikesed elasid tavapärase kolme nädala asemel kuu aega ehk nende eluiga pikenes 20–30 protsendi võrra.

Teadlased usuvad, et nad saavad kasutada avastust ka inimeste hüvanguks, kaasa arvatud haiguste raviks.

Tagasi üles