Viiruse seljatamine on Covid-19 läbi põdenutele vaid esimene samm

Viirusest tervenenuid ootab ees pikk taastumisperiood. Foto: Shutterstock

Teadlaste sõnul tuleb Covid-19 patsientidel arvestada, et pärast koroonaviirust ootab ees pikk taastumisperiood, vahendab Science.

Teadlased hoiatavad, et patsiendid, kes vajasid Covid-19 tõttu haiglaravi ja hingamisaparaadi abi, peavad arvestama pika taastumisperioodiga. Yale’i Ülikooli teadlane Lauren Ferrante selgitas, et järgmistel kuudel tuleb arstidel lisaks uutele haigusjuhtumitele aidata ka neid, kes juba viiruse seljatanud.

Oluline on, et viirusest taastuvad patsiendid saaksid olla aktiivsed ka haiglas, sest see aitab organismil hiljem kiiremini taastuda. See võib intensiivraviosakondades keeruline olla ning koroonaviiruse nakkusohu tõttu tuleb patsientidel püsida ühe koha peal. Samuti on oluline, et patsiendid saaksid võimalusel tegeleda meelepäraste tegevustega, lahendada ristsõnu või lugeda raamatuid. 

Covid-19 tõttu satuvad haiglasse ka noored ja eelnevate terviseprobleemideta inimesed, kuid riskirühm on vanemad kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, kellel on haigusest paranemise järel ka raskem taastuda. Covid-19 kahjustab kopse ning viirusega kaasnevate hingamisraskuste tõttu on keha vere- ja hapnikuvarustus pikalt pärsitud. See võib kahjustada teisi organeid nagu neere, maksa, südant ja aju.

See, milline on koroonaviiruse pikaajaline mõju organismile, vajab edasist uurimist, kuid näiteks kopsupõletiku ja krooniliste haiguste koosmõjul suureneb infarkti, insuldi ja neeruhaiguste risk. 2015. aastal korraldatud uuringust on selgunud, et kopsupõletikuga haiglaravil viibinud inimestel oli neli korda suurem südamehaiguste risk kui teistel sama vanusegrupi inimestel. Teadlaste hinnangul on võimalik, et koroonaviirus mõjub organismile samamoodi. 

Intensiivravil viibinud patsientidel esineb sageli pärast ravi nii vaimse kui füüsilise tervise probleeme. Koroonaviiruse puhul võib patsient vajada hingamiseks hingamisaparaadi abi kuni kaks nädalat ning see mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist. Näiteks võivad hapnikupuuduse tõttu tekkida lühimälu probleemid või segadustunne. 

Samuti võivad esineda pikaajalised vaimse tervise probleemid nagu ärevus, depressioon või unehäired. Selleks, et patsiendid kannataksid ära hingamistoru, võivad nad vajada rahusteid või magamiseks unerohtu. Rahustid mõjutavad lühimälu ning võivad pikema kasutamise korral põhjustada deliiriumi. On esinenud juhtumeid, mil hingamisaparaadi abil hingavatel patsientidel tekib ärevushoog ning nad üritavad eemaldada hingamistoru või kanüüli.

Londoni intensiivraviosakonna auditist on selgunud, et hingamisaparaati vajavatest patsientidest 67 protsenti surid. Hiinas korraldatud uuringust on selgunud, et vaid 14 protsenti hingamisaparaadi all olnud patsientidest jäi ellu. Pikaajaliselt hingamisaparaadi abil hinganutel esineb lihasmassi vähenemist ja nõrkust ning seetõttu on oluline võimaldada patsientidel end piisavalt liigutada. Johns Hopkinsi haiglas aitavad kaitsevormis meditsiinitöötajad hingamisaparaatidega inimestel ringi liikuda ning mitmed haiglad üritavad leida viisi, kuidas võimaldada patsientidel end iga päev liigutada.