Gripijuhtumeid esineb Eestis jätkuvalt vähe (1)
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
29. aprill 2021, 12:34
/nginx/o/2021/01/31/13605062t1h46b7.jpg)
Grippi on tänavusel hooajal haigestunud kuus inimest ja möödunud nädalal uusi haigusjuhte ei lisandunud.
Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kuus gripijuhtu – kaks A- ja neli B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest.
Ajavahemikul 19. kuni 25. aprill pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 1857 inimest, kellest 20 protsenti lapsed. Ringlemas on peamiselt rinoviirus. Enim pöördumisi oli Tallinnas, Narvas, Raplamaal ja Pärnumaal.
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Hügieeni- ja vahemaa hoidmise meetmed koroonaviiruse leviku vähendamiseks on mõjutanud ka gripiviiruse levikut.
Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused ning pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused.
Haiguse tundemärgid on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad samas kaasneda ka raskemad terviseprobleemid nagu näiteks kopsupõletik.
Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid tuleb ette peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.