Toidutehnoloog selgitab, miks peaks vähemalt üks piimatoode iga päev menüüs olema
1. juuli 2023, 11:00
Piimatoodete maailm on väga rikas. Lisaks erineva rasvasisaldusega pastöriseeritud piimale leiame Eesti poodidest suurepäraseid fermenteeritud ehk hapendatud piimatooteid, nagu keefir, hapupiim ja jogurt, aga ka kohupiimatooteid ja suure valiku erinevaid juuste. Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Signe Adamberg selgitab, miks võiks vähemalt üks nendest toodetest iga päev meie toidulaual olla.
Piim on Adambergi sõnul unikaalne terviklik ja tasakaalustatud ja toit, üks väheseid, mis looduses söögiks sünteesitakse. Piima söömisega kohastumist näitab ka madal laktoositalumatuse esinemine Eestis.
«Kõik piima koostisosad on vajalikud kas toiduks, energiaks ja kaitseks või reguleerivad olulisi protsesse meie organismis. Kui mõelda, et imik ei vaja esimesel poolaastal ehk kõige kiiremal arenguperioodil midagi peale rinnapiima, pole mingit alust kahelda piima unikaalsuses ja kasulikkuses,» ütles ta.
Mida piim täpsemalt sisaldab?
Piim sisaldab valke, rasvu, laktoosi ja mineraalaineid, aga lisaks makrotoitainetele ja nendega seotuna on piimas veel bioloogiliselt aktiivsed ensüümid, vees- ja rasvaslahustuvad vitamiinid, mikroelemendid ja paljud teised ühendid, mille hulk on väike, aga mis on samuti väga olulised.
Piimasuhkur ehk laktoos on hea energiaallikas ning koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulidest. Just niimoodi on võimalik anda järeltulijale rohkem energiat, samal ajal vere glükoositaset järsult tõstmata.
Piimarasv on oma olemuselt unikaalne, sellise koostise ja ehitusega rasvu looduses rohkem ei leidu.
Piimas on palju erinevaid valke, koguseliselt kõige rohkem on kaseiine ja vadakuvalke. Need keerulise ehitusega erinevate ülesannetega valgud, mis toetavad ainevahetust, pakuvad immunoloogilist kaitset, kui reguleerivad olulisi bioprotsesse.
Kaseiiniga on seotud enamik kaltsiumist ja fosforist piimas. Südamele olulist mineraalainet kaaliumit on piimas koguseliselt kõige rohkem. Ka piimatoodete valmistamisel on olulised nii valgud, rasvad kui ka piimasuhkur. «Kõiki nimetatud kasulikke komponente ei ole õiges vormis ja hulgas võimalik toidulisanditega asendada,» ütles Adamberg.
Piimarasva ja kaltsiumi olulisus meie organismile
Üks põnevamaid ja erilisemaid piima koostisosi on piimarasv. On olemas taimsed rasvad ja loomsed rasvad, aga piimarasv on oma olemuselt unikaalne, sellise koostise ja ehitusega rasvu looduses rohkem ei leidu. Piima rasvasisaldus ja koostis varieerub sõltuvalt lehma tõust, aastaajast ja söödast.
«Piimarasv sisaldab kasulikke rasvhappeid, rasvlahustuvaid vitamiine ja teisi ühendeid, mis on pakendatud pallikestesse ehk gloobulitesse. Iga piimarasva gloobul on kaetud rakumembraani sarnase kihiga ehk membraaniga, milles sisalduvad paljud olulised valgud, süsivesikud, lipiidid, mineraalained ja teised komponendid.
Koguseliselt võiks täiskasvanud inimene juua päevas umbes kolm klaasi (250–300 ml) piima või keefirit.
«Näiteks on kogu piimas sisalduv seleen seotud piimarasva gloobuli membraaniga,» ütles toidutehnoloog. Piim sisaldab ka kolesterooli, mis on eluliselt vajalik meie igale keharakule.
Miks on piima joomine oluline just lapse- ja noorukieas?
«Kui rääkida kaltsiumist ja luude tugevusest, siis peab tõdema, et 50 kuni 100 aastat tagasi olid luumurrud lastel pigem harvad, tänapäeval on seda hakanud aga üha rohkem juhtuma.
Inimese luud formeeritakse põhiliselt 20. eluaastateks samal ajal organismi kasvu ja arenguga. Kui selleks ajaks on luud hõredad, on võimalik hoida seda, mis on, aga tugevamaks luid enam teha pole võimalik,» ütles Adamberg.
«Sestap on luude seisukohalt piima joomine eriti oluline just lapse- ja noorukieas. Seda ei asenda hilisem vitamiinide ega kaltsiumit sisaldavate toidulisandite võtmine.»
Kui palju ja milliseid piimatooteid süüa?
Koguseliselt võiks täiskasvanud inimene juua päevas umbes kolm klaasi (250–300 ml) piima või keefirit. Ühe klaasi piima või keefiri asemel võib süüa 100 grammi kohupiima või 30 grammi juustu. Lastele on soovitused sarnased, vastavalt vanusele 2 kuni 3 ühikut piima või piimatooteid.
Iga inimene leiab piimatoodete valikust kindlasti mitmeid sobivaid toite, joogipiimast ja hapendatud toodetest, nagu pett, keefir, hapupiim või jogurt, kohupiimatoodete (kodujuust, kohupiim) ja juustudeni välja.
«Eelistada võiks siiski vähem töödeldud naturaalsemaid piimatooteid. Naturaalse rasvasusega piim ja sellest valmistatud tooted maitsevad paremini, sest rasv mahendab nii haput kui magusat maitset. Samuti on uuringutes näidatud, et täispiim tasakaalustab vere kolesteroolitaset.»