Toitumisterapeut: sellerimahladieedi puhul on tegu nälgimise ja alatoitumusega
Kindlasti on paljud kuulnud sellerimahladieedist, mis väidetavalt puhastab organismi ning aitab erinevate tervisehädade korral. See dieet on tuntud ka meditsiinimeediumi dieedina. Trendidieet jätab tegelikult ilma vajalikest toitainetest ja võib mõjuda hoopis tervist kahjustavalt.
Kõigepealt soovitatakse menüüst välistada gluteen (teravili ja jahutooted), piimatooted, suhkur ja rasvad. Välistusi on erinevate tervisehäirete puhul veelgi – näiteks ka seemned, pähklid, avokaado jne. Meditsiinimeediumi puhastusdieet keskendub toortoidule, tuues menüüsse rohkelt puu- ja köögivilju. Väidetavasti hoitakse rasvade osakaal väga väiksena (15%) ning loomne rasv asendatakse taimsega. Dieet kõrvaldab toiduvalikust kõik töödeldud toiduained ning loomsed tooted. Lisaks sellerimahlale juuakse päeva jooksul ka sidrunivett ning hibiskuseteed.
Mingis mõttes tunduvad mitmed välistamissoovitused tervitatavad, kuid vaatleme neid lähemalt, toetudes internetis kättesaadava menüü, klientide menüüde analüüsidele ning tervisliku detoksifikatsiooni teooriale.
Tegelikult on toidurasvad detoksimenüüst täielikult välistatud
Rasvade osakaal menüüs ei tohiks mingil juhul jääda alla 20% (on tõendatud, et see toob kaasa terviseprobleeme), normaalne on 25-35%. Kui ei soovita tarbida loomseid rasvu, tuleks kindlasti tarbida taimseid. Rasvad on meie kehale üliolulised. Nad kuuluvad rakumembraanide koostisse, mida on vaja pidevalt uuendada. Rasvad on ka energiaallikaks ning regulaatormolekulide sünteesi eelühenditeks ehk materjaliks, millest neid molekule toodetakse. Regulaatormolekulidel on oluline roll paljudes kehas toimuvates protsessides, nagu põletike vähendamine, vereringe parandamine ning ka vereliistakute ehk trombotsüütide kokkukleepumise vähendamine. Toidurasvadega ei tohiks liialdada, aga neid ei tohi ka täiesti ära jätta. Näiteks sõltub nendest tugevalt ka meie ajutegevus.
Detoksifikatsiooniprotsess vajab toitaineid. Detoksifikatsiooni soodustamiseks vajame nii mono- kui polüküllastumata rasvhappeid, nendega õiges vahekorras ka küllastunud rasvhappeid. Ühe õige detoksimenüü soovitatavad koostisosad on pähklid, seemned, avokaado, kvaliteetsed külmpressõlid ja puhtast veekogust pärit kala.
Küsitav on täielik gluteeni eemaldamine, menüü peaks sisaldama täisteravilja.
Gluteen põhjustab paljudel inimestel probleeme, kuid kaugeltki mitte kõigil. Kui gluteen halvasti ei mõju, pole mingit vajadust näiteks täisteranisu või speltanisu menüüst välja jätta. Saiakeste ning valge saia söömise piiramine on igati tervitatav, aga täisteratoodetest ei soovita loobuda, need on meie kehale oluliseks vitamiinide, mineraalainete ning kiudainete allikaks. Kui esineb näidustatud vajadus gluteeni vältida, tuleks lihtsalt tarvitada teisi, gluteenivabu teravilju – näiteks gluteenivaba kaera, riisi, maisi või hirssi. Samuti tatart, kinoad ja amaranti, mis botaaniliselt pole küll teraviljad, kuid toidutegemiseks siiski väga head, maitsvad ja tervislikud teraviljaasendused.
Piimatoodete asemel võib tarbida taimseid alternatiive ning fermenteeritud piimatooteid ei pea alati vältima.
Piimatooteid ei tohiks samuti kergekäeliselt välistada. Esmalt tuleb selgitada, kas need soodustavad konkreetsel inimesel terviseprobleeme või mitte. Paljudele sobivad hästi näiteks fermenteeritud piimatooted (jogurt, hapupiim, keefir jt). Piimatoodete talumatuse – laktoosi- ja/või kaseiinitalumatuse puhul aga, nagu ka veganluse harrastamisel, on võimalik tarbida taimseid «piimasid» ehk taimseid jooke. Piimavabalt toitudes kardetakse kaltsiumipuudust, aga kui menüüs on rohelised lehtköögiviljad, pähklid, seemned ja täisteravili, siis kaltsiumi ega muudegi mineraalainete puudust ei teki. Samuti on paljud piimatoodete taimsed alternatiivid kaltsiumiga rikastatud. Küll aga tuleks nende hulgast valida niisugused, milles on vähem muid lisaaineid.
Oluline on kiirete süsivesikute asendamine aeglastega, et tasakaalustada veresuhkru tase.
Suhkru välistamine on tervitatav, sest tervislikult toituda saab ka ilma lisatud suhkruta. Küll aga on selles menüüs väga magusaid ja suhkrurikkaid puuvilju, nagu banaan ja dattel. Süsivesikute osakaal kõnealuses dieedis on üle 80% tervislikuks peetava 50-60% asemel. Samas ei tähenda see, et neid puuvilju tuleks karta, küsimus on kogustes. Pigem tuleks nende asemel menüüsse muud toitu lisada. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu veresuhkru stabiliseerimisele, mida dieedis arvestatud pole. Seda dieeti pakutakse detoksifikatsioonidieedina, veresuhkru liigne kõikumine aga detoksifikatsiooni ei soodusta.
Kuna süsivesikute sisaldus küündib 80%-ni ning toidurasvade osakaal on viidud nullini, siis tundub, et selle dieedi näol on tegemist hoopis puuviljatoitluse erivormiga. Sellisel juhul peaks kindlasti andma soovitusi dieedist väljatulekuks – kuidas pärast selle lõppemist vähendada süsivesikute osakaal tervisliku tasemeni ning rikastada menüüd toidurasvadega.
Detoksifikatsioonimenüü peab olema toitaineterikas
Kui analüüsida menüü toitainetesisaldust, on näha, et paljud olulised toitained on puudu ning valku ja kaloreid väga vähe. Nutridata programmist lähtudes jääb paljudel päevadel kaloritest puudu umbes 1000 kcal, mis on ligikaudu pool täiskasvanud naisterahva toiduenergia vajadusest. Meeste puhul on puudujääk veelgi suurem. See aga tähendab, et tegu on nälgimise ja alatoitoitumisega, mis mõjutab negatiivselt kogu keha funktsioneerimist, sh ka detoksifikatsiooniprotsesse. On ka üldteada, et väga väikese kaloraažiga dieedid põhjustavad enamikel inimestel dieedijärgset ülesöömist, mille tulemusena satutakse algsest veelgi halvemasse seisu. Pikaaegselt sellist dieeti harrastades aga tabab keha toitainetepuudus.
Kui rääkida toitainetest, siis on menüüs liiga vähe valku, vitamiine B12, D, A ja B1, tsinki, seleeni, joodi ja vaske. Vitamiini B12 varud on meil üldjuhul olemas aastateks, seega lühiajalist dieeti pidades selle vitamiini pärast muretsema ei pea. Küll aga sõltub palju sellest, missugune on olnud menüü enne ja saab olema pärast selle kuuri läbitegemist.
Kuna menüüs on ohtralt köögi- ja puuvilju, siis võiks mingi osa nendest tarbida mahlana. See vähendab menüü kiudainetesisaldust. On tõsi, et kiudained on meie soolestikule väga kasulikud, kuid nende liig võib seedimist häirida ning mineraalainete omastamist takistada.
Kokkuvõttes võiks öelda, et keskmise eestlase toidulauda vaadates on omal kohal soovitus tarbida vähem loomset rasva ja töödeldud toiduaineid, kuid minna ei tohiks teise äärmusse ja tekitada toitainetepuudust.
Mida veel silmas pidada? Me oleme erinevad ning sama dieet ei pruugi kõigile sobida. Selles detoksidieedis on suur osa igapäevasel sellerimahlal. Ka selleri suhtes esineb talumatust, ning mõnedele ei pruugi selle mahl üldse kasuks tulla.
Dieet toob kaasa toitainete puuduse
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) toitumisterapeudid ei soovita Meditsiinimeediumi detoksidieeti, sest see ei vasta paljudele tervisliku detoksifikatsioonidieedi nõuetele. Dieet toob kaasa toitainetepuuduse (alatoitluse) ja liialdab teatud toiduainetega, mis ei pruugi konkreetsele dieeti pidavale isikule kasulik olla.
Kui soovite saada detoksifikatsioonidieeti ja parandada toitumisega oma tervist haiguste puhul, pöörduge koolitatud funktsionaalse toitumise terapeudi poole, kelle leiate kodulehelt www.toitumisterapeudid.ee.
Oluline on mitte teha «näljakuure» ning nende lõppedes pöörduda tagasi ülesöömise ning ebatervisliku toidu juurde.
Toitumine peaks kogu aeg olema tasakaalustatud, tervislik, toitev ja maitsev. Siis puudub ja vajadus end spetsiaalselt «puhastada».
Kaia Palumaa on läbinud Annely Sootsi tervisekooli ja omandanud erinevaid kvalifikatsioone Rahvatervise akadeemiast, Tartu ülikoolist, Synlabist ja TFTAKist, SA Põhja-Eesti regionaalhaiglast, MTÜ-dest Peaasi ja Pallium.