Need on selle nädala kõige olulisemad terviseuudised.
NÄDALA KOKKUVÕTE ⟩ Kõige olulisemad terviseuudised
Mitmed inimesed on spekuleerinud, et Venemaa president põeb Parkinsoni tõve. Tegemist on kesknärvisüsteemi haigusega, mille peamisteks vaevusteks on käte ja jalgade värin ning liigutuste aeglasemaks ja kohmakamaks muutumine. Selliseid sümptomeid on märgatud Vladimir Putini juures.
Confido meditsiinikeskuse neuroloogi Toomas Toomsoo sõnul on Eestis valdavalt olemas kõik maailmas kasutatavad ravivõimalused, seda nii algusjärgus haigusega patsientidele kui ka haiguse hilisemate perioodide raviks. Siiski tõdeb neuroloog, et kõige uuemaid võimalusi Eestis veel saada pole. Toomsoo sõnul pole paljudel patsientidel üldse kõrvalnähte, kuid kui neid siiski on, võib peamise kõrvalnähuna nimetada iiveldust.
Põletik on keha loomulik reaktsioon haiguste või vigastustega toimetulemiseks. Lühiajaline põletik ei ole halb, vaid hädavajalik – see on keha viis end haigustekitajate eest kaitsta. Kuid kui põletikuline reaktsioon kestab liiga kaua, võib see kaasa tuua uneprobleeme, aknet, juuste väljalangemist jne.
Covidist põhjustatud vaimse funktsionaalse võimekuse kahjustus sarnaneb sellega, mis omandatakse 50–70-aastaselt ja võrdub 10 IQ-punkti kaotamisega. Koroona läbi põdejad olid vähem täpsed ja pikema reageerimisajaga, lisaks olid need puudujäägid endiselt tuvastatavad veel kuus kuud hiljem järelmõõtmisel.
Jogurt, tass kohvi ja apelsinimahl – ideaalne hommikusöök on paljude inimeste jaoks just selline. Kahjuks teavad vähesed, et just jogurt on üks toiduainetest, mida tühja kõhuga tarbida ei tohiks. Samuti ei tohiks tühja kõhuga süüa tomatit ega juua karastusjooke. Kõrvale tuleks jätta ka maiustused ja saiakesed, sest suhkur on väga kergesti seeditav, kuid kui suhkur tühja kõhtu jõuab, ei suuda organism vere normaalset insuliinitaset hoida.
Kas olete kohtunud inimesega, kellel üks-kaks sõrme on kõverdunud peopessa ja päris sirgeks neid kuidagi ei saa? Tõenäoliselt olete. Selle haiguse nimi on Dupuytreni kontraktuur ning tabab see enamasti mehi, kel aastaid üle 40. Nüüd on sellele leitud senisest parem ravi.Põ Haiguse põhjuseks on oletatavasti nn viikingi geen, sest levinud on see haigus Põhjamaades, USAs ja Suurbritannias.
Uuringus süstiti vabatahtlikele neli annust adalimumabi ehk Humirat – 40 mg iga kolme kuu järel. See on monoklonaalne antikeha ehk bioloogiline ravim. Dupuytreni tõve puhul aitab Humira vähendada müofibroblastide ehk rakkude, mis on silelihasrakkude ja sidekoerakkude vahevormiks, aktiivsust. Katse kinnitab, et lisaks haigusprotsessi peatumisele tundsid paljud patsiendid sõlmede pehmenemist ja nende sõlmede mõõdud vähenesid.
TASUB TEADA!
Viimase kümne aasta jooksul on haigestumine nahavähki kasvanud poole võrra
Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et viimase 10 aasta vältel on haigestumus melanoomi Eestis kasvanud lausa poole võrra. Eestis avastatakse aastas umbes 1345 nahavähi juhtu. Tänasel päeval juba 92 protsenti inimestest tunnistab, et liigne päike võib põhjustada terviseprobleeme, kuid ainult 18 protsenti kaitseb oma nahka päikese eest. Naha eneseanalüüsimine võiks muutuda regulaarseks harjumuseks. Kontrolli peeglist oma nahka kord kuus.
Mustamäel algasid maikuus tasuta treeningud
11. maist kuni 28. septembrini toimuvad kepikõnnid Männi pargis igal kolmapäeval algusega kell 18. Professionaalse treeneri käe all toimuvad treeningud sobivad igas vanuses liikumishuvilistele ja on täiesti tasuta. Treeningute kestvus on 1,5 tundi. Kohapeal saab tasuta laenutada käimiskeppe.
Laeval Isabelle saavad põgenikud tasuta tervisenõu ja ravimeid
3. mail alustasid vabatahtlikud apteekrid Ukraina sõjapõgenike abistamist Tallinna sadamas seisval reisilaeval Isabelle. Laeval on ligikaudu 1600 põgenikku, kes saavad apteekrilt nõu lihtsamate tervisemurede korral ja vajadusel ka käsimüügiravimi. Ravimite ja nõustamise kulu katab Eesti Punane Rist.
Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse tänavu rekordarv naisi
Igal aastal saab Eestis rinnavähi diagnoosi ligi 1000 naist. 2020. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 54 protsenti kutsutud naistest. Eestis oodatakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. 2022. aastal on tasuta sõeluuringule oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.