K, 8.02.2023

Need on Alzheimerisse haigestumise riskifaktorid

PM Tervis
Need on Alzheimerisse haigestumise riskifaktorid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, üle maailma on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel dementsus 50 miljonil inimesel.
Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, üle maailma on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel dementsus 50 miljonil inimesel. Foto: Postimees

Alzheimer on närvisüsteemi krooniline haigus, mis põhjustab aeglast närvirakkude kahjustumist ja aju kärbumist. Alzheimerit põdevatel inimestel halvenevad järk-järgult mälu ja vaimsed võimed ning igapäevaste tegevustega toimetulek, kirjutab News Medical.

Alzheimer on põhjustatud muutustest närvisüsteemis. Selle tagajärjel närvirakud saavad kahjustada ja lõpuks surevad.

Alzheimeri riskifaktorid:

Vanus

Vanusega tõuseb risk Alzheimerit saada. Pärast 65-aastaseks saamist tõuseb risk sellesse haigestuda iga viie aastaga. Samas on Alzheimer 65- kuni 68-aastaste seas vaid ühel protsendil, aga 90-aastaste ja vanemate seas on see 30 protsendil inimestel.

Geenid

Antud haiguse arengut mõjutavad riskigeenid ja deterministlikud geenid. Riskigeenid suurendavad haiguse tõenäosust, kuid ei garanteeri seda, samas kui deterministliku geeni pärimine tähendab üsna kindlalt haigusse nakatumist.

Südame-veresoonkonna haigus

Südamehaiguste ja Alzheimeri tõve vahelise seose kohta on järjest rohkem tõendeid. Kuna südamehaiguste tõttu ei pruugi olla aju verevarustus piisav, võibki tekkida Alzheimer.

Downi sündroom

Uuringud on näidanud, et enamikul 40-aastaste Downi sündroomiga inimeste ajudes on Alzheimeri tunnused.

Peavigastus

Peavigastus võib suurendada riski saada Alzheimer veel ka aastaid pärast traumat. Uuringutest on selgunud, et mõõduka peavigastuse korral suureneb sellesse haigestumise risk 2,3 korda ja raske trauma korral 4,5 korda.

Märksõnad
Tagasi üles