Apteekrite liit: mõõt saab täis

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimeid tuleb tarvitada vaid vastavalt vajadusele.
Ravimeid tuleb tarvitada vaid vastavalt vajadusele. Foto: Panther Media

Eesti apteekrite liidu esinaine Ülle Rebane ütles, et pigem vaoshoitud ja rahumeelsetel apteekritel saab mõõt täis, sest ravimiseaduse muudatus suretaks välja Eesti apteegid ja muudaks proviisori eriala mõttetuks.  

«Apteekrid on teadupärast vaoshoitud, seadusekuulekas, rahumeelne rahvas. Me tahame hästi teha oma igapäevast tööd ja ei kipu kõva häält tegema. Aga mõõt saab täis, kui näeme toimumas poliitikat, mis tahab välja suretada meie omad Eesti apteegid ja muuta mõttetuks proviisori eriala,» rääkis Rebane.

Ta rääkis, et ravimiseaduse muudatuse eelnõu järgi, mis on praegu riigikogus, läheb apteegiturg täiesti vabaks. Rebase hinnangul ei ole see mitte kusagil mujal Euroopas vaba. Ravimid on mürk ja selle müümist peab riik reguleerima ja piirama.

«Jah, võib öelda, riik piirab - juurdehindlused on riigi poolt sendi täpsusega ette antud. Sellepärast tahan vastu vaielda ühele kliendile, kes apteegis avaldas arvamust, et ongi hea, kui on suured ketiapteegid, siis on hinnad madalamad,» rääkis Rebane.

Tema sõnul ei kehti apteekide puhul tavapärased turureeglid. Ravimite hinnad ei saa väiksemas apteegis kuidagi kõrgemad olla, sest need on ette antud, isetegevus pole võimalik.

Apteegituru avanemisel kaovad umbkaudu 120 proviisoritele kuuluvat apteeki, mis ei suuda konkureerida suurte apteegikettidega. «Proviisorid ei saa lubada endale, et apteek töötab mitmeid aastaid kahjumiga, oodates, millal lähimad apteegid välja surevad,» ütles esinaine, kelle sõnul ketid sellega praegu tegelevad.

«Hoiame Eesti kapitalil töötavaid ettevõtteid ja jätame kasumi Eestisse. Miks peaks tulu minema Rootsi, Soome, Leetu ja Saksamaale?» küsib Rebane.

Samuti kutsub ta üles väärtustama proviisori elukutset. Proviisor õpib Tartu Ülikoolis viis aastat, saades akadeemilise meditsiinihariduse. Tema hinnangul vormitakse aga vande andnud spetsialist ketiapteegis müüjaks. «Kuidas seda teisiti nimetada, kui apteekrilt ei oodata iseseisvat mõtlemist, õpetatakse erinevaid turundusnippe, kohustatakse tegema lisamüüke. Kuhu jääb sõltumatu teenus, tervishoiupõhimõtted, inimeste tervis? Jääb vaid ärimehe huvi kasumit teenida,» küsis Rebane.

«Proviisor ei küsi oma apteegis kliendi käest pärast beebipillide müümist, et aga ega teil maks haige ei ole, soovitan maksapuhastajat. Sest keegi ei sunni iseseisvat apteeki müüma ära kastitäit maksapuhastajat,» tõi liidu esinaine näiteks.

Rebase hinnangul tuleks seaduseandjatel mõelda selle peale, et maapiirkondades peavad apteeke proviisorid, mitte suurfirmad. «Kui proviisoritel pinna jalge alt tõmbate, kaovad ka maal apteegid. Seda te ju ei taha? Palun mõelge hästi järele, mille poolt hääletate. Kui praegu toimiv apteegisüsteem käest lasta, on hiljem raske ja kallis vigu parandada,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles