Kas gluteenitundlikkus võib esineda ka ilma tsöliaakiata?

Gluteenitundlikkust peetakse sageli moehaiguseks. Foto: Panther Media / Scanpix

Tsöliaakiast eraldi eksisteerib ka teine gluteeniga seotud terviseprobleem - mittetsöliaakia gluteenitundlikkus, mida Eestis hetkel eraldiseisvalt ei diagnoosita.

Viimastel aastatel on gluteen saanud suure tähelepanu osaks - lisaks tsöliaakiahaigetele on gluteenivaba dieeti hakatud pidama ka terviseedenduse eesmärgil, salenemiseks ja erinevate terviseprobleemide vältimiseks, kirjutab terviseuudised.ee.

Seetõttu on sellistest terminitest nagu «gluteenitalumatus» või «gluteenitundlikkus» saanud paljude silmis moehaigus.

Mittetsöliaakia gluteenitundlikkuse patogeneesi seostatakse enim kaasasündinud immuunsusega kuid täpselt ei ole selle tekkemehhanism veel teada.

Mittetsöliaakia gluteenitundlikkus organismi ekstreemses reaktsioonis gluteenile ja selle laguproduktidele, põhilisteks väljendusviisideks on puhitustunne, alakõhuvalud, kõhukinnisus ja -lahtisus, iiveldus, mineraalainete puudus, häired kehakaalus, luu-, liiges- ja lihaskonna probleemid nagu liiges- ja lihasvalud, peavalud, luumassi vähenemine ja erinevad vaimse tervise probleemid nagu olemasolevate häirete (nt skisofreenia) ägenemine või meeleolu langus.

Lisaks toob gluteenivaba dieedi järgimine kaasa riski sotsiaalse tervise probleemidele, nagu sotsiaalne eraldatus. Kuna probleemide spekter on väga lai ja ei seondu esmapilgul seedetraktiga, on mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus tõenäoliselt aladiagnoositud. Hinnanguliselt võib selle terviseprobleemi all kannatada 0,63-6% maailma rahvastikust.

Mittetsöliaakia gluteenitundlikkusega inimese terviseprobleemid leevenevad gluteenivabale dieedile minnes. Hetkel on gluteenivaba dieet ainus teadaolev viis ka häire diagnoosimiseks, kuna mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkusel ei ole leitud veel kliinilisi veremarkereid diagnoosimise eesmärgiks.

Praegu seisneb mittetsöliaakia gluteenitundlikkuse diagnoosimine välistusmeetodil - esmalt tehakse kindlaks, ega patsiendil ei ole tsöliaakiat või nisuallergiat, ning seejärel sooritatakse gluten challenge test, mis seisneb kuni 50g gluteeni tarbimises pärast gluteenivaba perioodi. Kui gluteenivabal dieedil olles terviseprobleemid taandusid ja gluteeni tarbimine toob terviseprobleemid tagasi, on alust kahtlustada gluteenitundlikkust.

Mittetsöliaakia gluteenitundlikkusega inimene peab järgima gluteenivaba dieeti - see seisneb odra-, nisu- ja rukkisaaduste välistamist toidusedelist.

Kaera taluvus tuleb igal inimesel ise katse-eksitusmeetodil selgitada, kuna suurel osal gluteenitundlikest inimestest ei avalda kaer negatiivset mõju.

Gluteeni sisaldavaid teravilju saab asendada riisi, maisi, tatra või sojaga, lisaks on veel palju alternatiivseid toiduaineid nagu amarant ja teff.

Loe sellest pikemalt terviseuudised.ee-st.