/nginx/o/2016/08/31/5781215t1he6c9.jpg)
Valitsuse otsused olukorras, mil haigekassa on suures kahjumis, on meditsiinitöötajaid tõsiselt pahandanud, mistõttu tegid nad täna peaminister Taavi Rõivasele avaliku pöördumise.
Tervishoiutöötajad nõuavad riigilt toimivaid lahendusi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänaseks on peaminister kutsunud enda juurde tervise- ja tööministri ja rahandusministri. Soovisime oma arvamusest teada anda,» kommenteeris Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa täna hommikul peaministrile saadetud avaliku pöördumise tagamaid. Rehemaa sõnul on Eesti meditsiinisüsteemi rahastamise teemal juba tükk aega tulised vaidlused käinud, kuid hiljutised uudised haigekassa kahjumist on selle teema veelgi pakilisemaks muutnud.
«Soovime, et jutud edasisest kulude kokkuhoiust ja süsteemi efektiivsemaks muutmiseks lõppeksid ja hakataks tõsiselt otsima võimalusi, kuidas tervishoiu rahastamist tegelikult parandada. See retoorika, mis tuleb rahandusministri ja valitsuse poolt ei vii kuhugi edasi ja selline käitumine on inimeste tervisele otseselt kahjulik,» oli Rehemaa veendunud.
Avaldame Eesti arstide liidu, Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu ja Eesti õdede liidu pöördumise peaministrile muutmata kujul.
Austatud härra peaminister!
Patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.
Eesti tervishoiusüsteem paistab Euroopas silma kõrge efektiivsuse ja madala rahastamisega. Paari viimase aastaga on eelkõige statsionaarse eriarstiabi rahastamist tunduvalt kärbitud. Haigekassa 2016. aasta eelarves planeeritud haiglapatsientide arv on ligi kaheksa protsenti väiksem kui 2014. aastal raviti. Rahaliste piirangute tõttu jäeti tänavuses eelarves patsientide tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot, mistõttu tehti esimesel poolaastal haiglates 51 protsenti rohkem lepingumahtu ületavat tööd kui eelmisel aastal.
Sellises olukorras tähendab rahandusministri nõue haigekassa kulusid kärpida sisuliselt korraldust paljud haiged ravimata jätta.
Tervishoiu rahastamise suurendamise möödapääsmatust on mitmetes analüüsides näidanud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Praxis kui Riigikontroll. Praeguses valitsuses on lisaks tervise- ja tööministrile ning sotsiaalkaitseministrile ka kolm eelmist sotsiaalministrit, seega on tervishoiu probleemid hästi teada.
Lisaraha leidmine on poliitiline otsus. Jutt rahapuudusest ei kõla veenvalt olukorras, kus valitsus on lasknud lammutada töökorras ministeeriumihoone ja langetab ravikindlustusmaksu, millega jääb haigekassale laekumata ligi 90 miljonit eurot aastas.
Soovitame valitsusel kuulata asjatundjate arvamusi ja ettepanekuid, seada prioriteediks Eesti inimeste tervis ja teha riigimehelikud otsused.