Reportaaž ukse tagant: hambaraha vaidlus põhjustas Toompeal kirgede tormi

Kuna poliitikud on hambaravi hüvitise välja hõiganud, siis see ka tuleb. Iseasi, kui lihtne on leida arst, kelle juures seda kasutada saab.

FOTO: SCANPIX

Ilmselt hambaarstide ja haigekassa lepitusüritusena mõeldud kohtumine riigikogus läks täna erakordselt emotsionaalseks ning kirgedemöll jätkus veel garderoobiski.

Toompea loss on ehitatud ajal, kui materjali pealt kokku ei hoitud, mistõttu on kabinettidest koridori kostvad emotsionaalsed väljaütlemised seal haruldased. Tänane sotsiaalkomisjoni arutelu hambaravi hüvitise teemal läks aga nii tuliseks, et ukse taga istudes oli kohati võimalik sellest suisa stenogrammi teha.

Hambaarstide esindus oli lossis kohal varakult ja valmis oma seisukohti ka ajakirjanikule selgitada. Nimelt on haigekassa pakkunud välja hinnakirja, mis tohtrite sõnul tegelikke kulusid ei kata. Riigi plaani kohaselt saaks aga 30-eurost hambaravihüvitist kasutada vaid just neis kliinikutes, mis töötavad nö riiklike hindadega. See plaan on vastukarva arstidele.

Hambaarstide kinnitusel oleks kõige parem lahendus see, kui raha liiguks koos inimesega ehk patsient valib arsti ja riik hüvitab osa raviarvest.  Seni on selline süsteem edukalt toiminud  rasedate ja eakatega, kelle hambaravi riik osaliselt hüvitab.

Ka teeb tohtreid murelikuks asjaolu, et alates 2018. aasta 1. jaanuarist kaotatakse vaba valiku õigus ära ka proteeside tellimisel. «Selle hüvitise summa on 250 eurot ja see on juba suur raha. Mina pean hakkama selgitama pensionärile, et minu juurest enam proteese tellida ei saa,» rääkis Kattri Arge K3 Hambaravist.

Eriti aga solvab hambaarste eelnõu seletuskirjas olev väide, mille järgi kehtestab haigekassa hinnad, mis vastavad tegelikele kulule ja lõppeb ära «see hambaarstide teab kust võetud hinnakirja järgi» töö tegemine. «See on pehmelt öeldes….  ja siis selle lause peale tahetakse veel sõbralikult edasi rääkida,»  imestas hambaarstide seltsi juht Marek  Vink.

Ka Argele jääb väljaütlemine seletuskirjas arusaamatuks, sest Eestis on vabaturg, kus konkurents määrab hinna ja igal inimesel on võimalik valida endale sobiva hinnaga kliinik.

«Haigekassa väljapakutud hinna eest võib saada ravi Järva-Jaanis vallamaja tagakambri dr Silva kõrvalkabinetis, aga mitte pealinnas ega Tartus,» ütles Vink muiates.

 «Minu käest täna patsiendid küsisid, et see hüvitis on ainult 30 eurot, millest te räägite. Aga see on põhimõtte küsimus,» kinnitas Kattri Arge K3 Hambaravist. «Eks ta üks paras sooja õhu võngutamine,» arvas Vink teel istungile.

Põhimõ​tte küsimus

Kui haigekassa ametnikud ja arstid komisjoni ukse taha jõuavad, on seal ootel juba telekaamera, ja reporteri hõige, «Kas teie seas on ka mõni hambaarst?», tekitab korraks rõõmsat elevust. «Astud koridori ja kohe lastakse sulle valgus näkku,» sõnab dr Vink kaamera ette astudes. Operaator ei jää vastust võlgu. «Ise te teete seda ju päevad läbi».

Teleintervjuud andes selgitab hambaarstide liidu juht, et haigekassa sunnib neid töötama hinnakirja alusel, mis tegelikke kulusid ei kata. Juba praegu tuleb tohtritel laste nö tasuta hambaravi hüvitada  täiskasvanute ravi pealt teenitud tulu arvelt. «Kui sunnitakse ka täiskasvanutele nii teenust osutama, siis selliste tingimustega nõus olevat hambaarsti Eesti Vabariigis minu teada ei leidu,» on Vink veendunud. Vargsi on tohtri kõrvale ilmunud ametnik, kes üritab teda saadikute ette saada.

Hambaarstid on oma esinemise väga hästi ette valmistanud ning paksudest lossiseintest hoolimata on ukse kõrval oodates võimalik kuulda nende emotsionaalseid selgitusi, miks haigekassa  pakutud variant ei sobi ja kuidas see lõpptulemusena võib viia selleni, et esialgne odav ravi läheb tegelikult kalliks maksma. Tohtrid tuletavad meelde, et ka hambaarstide puhul tuleb arvestada üle lahe pakutavate tingimustega. Väidetavalt läheb 2/3 ülikooli lõpetanud tohtritest kohe Soome tööle. Korduvalt seavad tohtrid  kahtluse alla haigekassa tehtud arvutused, kui kallis hambaravi tegelikult on.

Nagu klassikaline peretüli

Haigekassa esindajate selgitused on vaoshoitumad, kuid ühel hetkel on kuulda kellegi tundeküllast selgitust, et ka neil on vaja kulu kontrolli all hoida ja riigieelarves lubatud piiridesse jääda.

Kui kirgede möll on kestnud enam kui tunni, kostab koridori kellegi saadiku valjuhäälne seisukoht: «See on nagu  perekonnas, et võid naise ja lastega tülli minna, aga siis tuleb ära leppida, mingi kompromiss tuleb leida.»  Tohtritele ja ametnikele tehakse ettepanek uuesti sel nädalal kokku saada ja omavahel kokku leppida. Hambaarstid ei jäta enda teada, et nende arvetes on see mõttetu üritus. Kui tohtrid ja ametnikud koosolekult välja juhatatakse, on selge, et üksmeelt ei ole ja niipea ei tule.

Adrenaliin on üleval

Haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa teemat kommenteerida ei soovinud. «See kohtumine tuli hästi ootamatult ja praegu on adrenaliin üleval,» vabandas ta.  Tema sõnul on haigekassa kindlasti valmis arstidega taas neljapäeval kohtuma, nagu riigikogu sotsiaalkomisjon ette pani.

Hambaarstide sõjakas meeleolu ei vaibunud ka garderoobi jõudes. «Mille alusel see hinnakiri koostati? Esmakordsel visiidil on mikroskoobi kasutamiseks ette nähtud üks minut, ma jõuan selle ajaga selle paika panna, aga mitte vaadata. Otsiku kasutamise aeg on kaheksa aastat, mitte ükski otsik ei kesta nii kaua,» nõuti ametnikelt selgitust. Riigi esindajad tunnistasid, et nemad neid arvutusi põhjendada ei oska.  «Kas haigekassa maksab kinni kõik need tühistatud vastuvõtud, mis nüüd uue kohtumise pärast ära jäävad?» uuriti ametnikelt, kui hakati uut kohtumist kokku leppima.

Tulutu käik

Hambaarstide juht Marek Vink tunnistab, et tal pole suurt usku, et uus kohtumine midagi muudaks. Tohtri sõnul saab ta aru, et haigekassa peab hindade arvestamisel lähtuma määrusest, mis lähtub haiglatest, aga hambaravi puhul seda mudelit kasutada ei saa.   «Kellegi poliitiline lubadus on, et mitterahalise hüvitisega surutakse hambaravi hindu all, aga seda ei saa juhtuda, sest keegi ei ole nõus selle hinnaga teenust osutama,» tõdes Vink.  «Võib-olla kuskil maapiirkonnas keegi on, aga Tallinnas küll mitte,» oli Vink veendunud.

Tagasi üles