Inimkonna ajudesse on peitnud end teve kaubarongi jagu mikroplasti

Sellised väikesed plastitükid võivad olla sinu ajus. Foto: Freepik

Värske uuring näitab, et plastiosakesed on jõudnud inimajudesse, moodustades keskmiselt 0,48 protsenti nende kaalust. 

Uus teadusuuring, mille tulemused on avaldatud eelretsenseerimata artiklina Ameerika riikliku meditsiiniraamatukogu veebisaidil, paljastab, et mikroplast – plastiosakesed, mis on väiksemad kui 5 millimeetrit – on leidnud tee inimajudesse, moodustades seal märkimisväärse osa koe kaalust. Albuquerque'ist New Mexicost pärinevate lahkamismaterjalide analüüs näitas, et plasti sisaldus ajus on viimastel aastatel suuresti tõusnud.

Uuringut eest vedanud teadlane, New Mexico ülikooli professor Matthew Campen, avaldas The Guardianile oma muret, et see on tõsiselt häiriv. «Plasti on meie ajus palju rohkem, kui oleks osanud ette kujutada või oleksime soovinud teada.»

Plasti kogunemine ajus ja selle võimalikud tagajärjed

Teadlased analüüsisid lahkamise käigus võetud inimeste maksa, neerude ja aju otsmikusagara proove, kogudes andmeid aastatel 2016–2024. Nende aastate jooksul on plasti tase kõikides elundites kasvanud, kuid eriti muret tekitavalt ajus, kus 2024. aasta näidistes oli plasti hulk keskmiselt 50 protsenti suurem kui 2016. aastal. Plasti sisaldus ajus oli oluliselt kõrgem kui maksas ja neerudes, osutudes kuni 30 korda suuremaks kui teistes elundites leitud tasemed.

Kõige levinum plast, mida elundites leiti, oli polüetüleen – polümeer, mida tavaliselt kasutatakse kilekottide ja plastpudelite tootmiseks. Uuringus märgiti, et «tulemused näitavad, et mikro- ja nanoplastid kogunevad selektiivselt inimajusse ning nende kontsentratsioonid kasvavad aja jooksul».

Eelnevad uuringud on leidnud mikroplasti osakesi kalade ajus, põhjustades neil ebanormaalset käitumist. Seetõttu oli teada, et selline akumulatsioon võib toimuda ka inimestel, kuid küsimus oli, kui palju plasti jõuab meie ajju.

Mikroplasti tervisemõjud ja tulevikuprognoosid

Mikroplasti on seostatud paljude terviseprobleemidega, sealhulgas neuroloogiliste häiretega. Üks meditsiinikirjanduse ülevaade leidis, et mikroplasti on seostatud krooniliste haiguste, DNA kahjustuste, organite talitlushäirete, ainevahetushäirete ja immuunvastuse negatiivsete mõjudega.

Teadlased märkisid, et mikroplasti hulga suurenemine ajus langeb kokku Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormide sagenemisega kogu maailmas. Campen lisas, et ta ei tea, kui palju rohkem plasti aju suudab talletada, ilma et see probleeme tekitaks.

Mikroplasti leidub paljudes toodetes, mida inimesed tarbivad, sealhulgas hambapastas, õlles, mees, soolas, suhkrus ning nii kraani- kui ka pudelivees. Lisaks hingame sisse nähtamatuid plastiosakesi, mis leiduvad õhus. Teised uuringud viitavad sellele, et mikroplast võib isegi ilma mõjutada.

Plasti laialdane levik ja selle võimalikud tõsised tervisemõjud toovad esile vajaduse põhjalikuma uurimistöö järele ja võimalike lahenduste leidmiseks, et vähendada meie kokkupuudet mikroplastiga.

Kogu inimkonna ajudes võib seega olla umbes 5000 tonni mikroplasti – terve suure kaubarongi jagu.

Allikas: Gizmodo