/nginx/o/2008/12/02/99821t1hca31.jpg)
Eesti Perearstide Seltsi esinaine Ruth Kalda pole enda sõnul veel üldiselt täheldanud, et majanduslangus oleks mõjutanud patsiendite ravimite võtmise harjumusi, küll aga kaalutakse pikema ravikuuri puhul, kas seda tasub üldse alustada.
Perearst: raha pärast võidakse loobuda pikemast ravikuurist
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
11. veebruar 2009, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui USAs korraldatud uuringust selgus, et arstide hinnangul võivad paljud patsiendid jätta raskel ajal ravimid võtmata või muul moel neid võttes säästa, siis Eestis on Ruth Kalda hinnangul selliseid patsiente alati olnud, kuid nende osakaal pole suurenenud.
«Hetkel ma ei oska otse majanduslangusega veel seostada neid asju, aga ikka on alati olnud patsiente, kellel on natuke raskusi toimetulekuga või on raskusi ravimite väljaostmisega või kes lihtsalt püüavad säästa. On ikka jätnud kas ravimeid osaliselt võtmata, teinud ravikuure lühemalt või poolitanud neid tablette, mis on ette nähtud,» kirjeldas Kalda.
Kalda märkis, et hullemaks pole olukord selles mõttes veel läinud. «Küll võib olla, et teatud juhtudel, kus mul on vaja patsientidele kirjutada välja selliseid pikemaid ravikuure - ravimeid, mida tuleb võtta pool aastat või isegi kauem - ja siis me räägime sellest, siis ta kaalub tõesti, kas tal on üldse võimalik seda hetkel teha,» rääkis Kalda.
Kõige enam panevad inimesi Kalda sõnul mõtlema ravimid, mille puhul ei ole kohe näha suurt muutust või mis on mõeldud näiteks võimalike tüsistuste vältimiseks tulevikus.
«Näiteks kolesterooli langetavad ravimid, luuhõrenemise vastased ravimid, mis kohe võib-olla enesetunnet ja elukvaliteeti ei mõjuta, kuid on mõeldud tuleviku peale,» märkis perearst. Samas kinnitas Kalda, et seda pole tema täheldanud, et ägedate probleemide puhul oleks ravimeid võtmata jäetud.
Summa, mille puhul kahtlema hakatakse, sõltub tema sõnul inimesest, kuid üldiselt maksavad sellised ravimid vähemalt 200-300 krooni kuus. «Luuhõrenemise ravimid on ikkagi veel kallimad, 400-500-600 krooni kuus, nende puhul kindlasti mõeldakse,» tõi Kalda näite.
Perearstide seltsi esinaine rääkis, et kui inimesel on tõesti toimetulekuraskusi ja samas ravimeid vaja, saab ta taotleda ka kohalikult omavalitsuselt tagasiulatuvat kompensatsiooni.
Selleks peab pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, esitama alles hoitud ravimite tšekid ning sõltuvalt inimese sissetulekust, leibkonna suurusest ja ülalpeetavate arvust võidakse ravimite maksumus Kalda sõnul teatud ulatuses hüvitada.