Kui kaua võib inimene korraga ärkvel olla?

Unepuuduse käes vaevlemine toob koos väsimusega kaasa hulga teisi tervisehädasid. Illustratsioon: Andriy Popov/PhanterMedia/Scanpix

Vähene ööuni takistab uute mälestuste loomist, pärsib immuunsus- ja reproduktiivsüsteemi. 

California ülikooli neuroteaduse ja psühholoogia professor Matthew Walker lahkab portaalis Business Insider viise, kuidas unepuudus meie kehale ja mõistusele mõjub.

Puuduv uni takistab ajul uute mälestuste loomist. Eksperdi sõnul lülitub uusi mälestusi vastuvõttev ajukeskus välja ja uus informatsioon lihtsalt põrkub tagasi, ilma jälge jätmata. Seetõttu võib unepuuduses tekkida amneesia tunne.

Kui kaua võiks inimene korraga üleval olla? 

Kui kaua suudab inimene vastu pidada enne, kui aju- ja kehafunktsioonid hakkavad langema? Walkeri sõnul on selleks ajaks 16 tundi. Seega peaks ööpäevas magamisele jääma vähemalt kaheksa tundi. Pärast 16 tundi on juba näha vaimset ja füüsilist langust kehas. On teada, et kui inimene on olnud üleval 19 või 20 tundi, võib tema vaimset võimekust võrrelda kellegagi, kes on seaduslikkus mõttes joobes ega tohiks autorooli minna. 

Suureneb dementsuse risk

Samuti on Walkeri sõnul teada, et unepuuduses suureneb ajus mürgise proteiini, beeta-amüloidi tootmine, mida seostatakse Alzheimeri tõvega. Magamise ajal käivitub ajus puhastussüsteem, mis väljutab toksilist valku. Kui keha ei saa piisavalt und, kuhjub mürgist proteiini aina rohkem ja hilisemas elus suureneb dementsuse risk.

Uni mõjutab reproduktiivsüsteemi ning on tõestatud, et meestel, kes magavad vaid 5–6 ööpäevas on samaväärne testosterooni tase nendest kümme aastat vanemate meestega. Seega teeb uneaja puudumine Walkeri sõnul mehed kuni kümme aastat vanemaks.

Uni tugevdab immuunsüsteemi  

Lisaks mõjub vähene uni immuunsüsteemile. Juba üks öö, kus und on jagunud vaid 4–5 tunniks, vähendab 70 protsenti vähivastaseid immuunrakke, tapjarakke. Seetõttu ennustab vähene magamine paljude vähivormide teket. Seos unepuuduse ja vähktõve vahel on isegi nii selge, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon otsustas liigitada ükskõik, mis tüüpi öötöö võimalikuks kantserogeeniks.

Teame samuti, et unepuudus mõjutab südame- ja veresoonkonna tööd. Sügavas unes saab keha parimat vererõhurohtu: südame löögisagedus langeb ja vererõhk läheb alla. Seetõttu on inimesel, kes magab kuus tundi või vähem 200 protsenti suurem risk saada elu jooksul surmav infarkt või insult.