Kõndimine aitab tervist hoida

FOTO: Mihkel Maripuu

Rahva tervisele teeb kõige rohkem kahju suitsetamine, liigne alkohol ja füüsiline passiivsus. MTÜ Spordiklubi Liikumine pakub viimase vastu lihtsat ravi – kõndimist.



Kaks korda aastas, mais ja septembris korraldab MTÜ tervisekõnniüritust «Käi jala!», motiveerides inimesi ennast liigutama võistluse abil. Veebikeskkonnas asuvasse treeningpäevikusse saab iga päev sisestada oma sammulugeja näidu ning arvestust tulemuste üle peetakse nii individuaalselt kui ka võistkondlikult.

MTÜ Spordiklubi Liikumine eestvedaja Kätrin Karu propageerib mõtet, et rõõmsa meele säilitamiseks ja heas vormis püsimiseks tuleb päevas käia ­10 000 sammu.

Kampaania tulemuslikkusest annab tema sõnul tunnistust tõik, et möödunud aastal sügisvõistluse järel korraldatud küsitluse järgi oli 63 protsenti osalejatest hakanud iga päev varasemast rohkem liikuma.

Väike tõus olemas


Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõuniku Tiina Beljaeva sõnul on 2011.–2014. aasta liikumisharrastuse strateegilise arengukava eesmärgiks saada 45 protsenti Eesti elanikkonnast regulaarselt ennast liigutama. «Mõnes mõttes on see meil väikene unelm,» tõdes ta. 

Rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab nimelt, et liikumisharrastuses on küll väike tõusutrend, kuid 2008. aastal oli vähemalt kaks korda nädalas tervisesporti harrastanuid vaid 34,7 protsenti, samas kui arenenud ja rikastes Euroopa riikides on see 60–70 protsenti.

Beljaeva ei salanud, et neis riikides on inimestel ilmselt rohkem vaba aega ja paremad võimalused spordi harrastamiseks, kuid samas on tema sõnul just teadlikkus see, mis paneb inimesed ennast liigutama.

Südamearst professor Margus Viigimaa märkis märtsis toimunud meeste tervise konverentsil, et üle 40 protsendi Eesti südame-veresoonkonna haiguste ennetamise programmi raames 2009. aastal uuritud inimestest ei tegele tervisetreeninguga.

Siiski on südamearsti sõnul tekkinud mõned positiivsed märgid 35–44-aastaste liikumisaktiivsuses. «On tekkinud püramiid: on inimesi, kes on väga terviseteadlikud, käivad spordiklubis ja võib-olla isegi pingutavad üle, samas kui püramiidi baasis on väga palju neid, kes üldse ei liiguta,» tõdes Viigimaa.

Haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialisti Sirje Vaaski sõnul pole aga füüsiline passiivsus Eestis probleemiks pelgalt täiskasvanute seas. Viimase viie aasta jooksul on Eestis lisandunud üle 6000 ülekaalulise lapse.  Kui 2004. aastal olid ülekaalulised 6,1 protsenti kõikidest Eesti lastest, siis 2009. aastaks oli ülekaaluline juba iga kümnes Eesti laps.

Hiljuti avalikustatud üleeuroopalisest uuringust selgus, et kehalise passiivsuse peamise põhjusena nimetatakse ajapuudust. Samas tõi Beljaeva esile, et näiteks Kanadas veedavad lapsed kuus tundi päevas arvuti taga, Belgia 12–18-aastased poisid vaatavad aga uuringute järgi 25 tundi nädalas telerit või tegelevad arvutiga.

Vähem teleri ees


Üsna sarnane olukord võib olla ka meil ning seega peaksime oma liikumisharjumustele rohkem tähelepanu pöörama. Kui vaataksime natuke vähem telerit, võiksime iga päev leida pool tundi, et minna jalutama, pakkus Beljaeva.

Samuti saab tema sõnul oma igapäevast liikumist suurendada kas või sellega, kui minna lõuna ajal kontorist välja sööma, minna tööle jala või tulla vähemalt üks peatus varem bussi pealt maha. Beljaeva märkis, et kuigi mõte spordist võib paljudele tunduda hirmutav, on jala käia igaühele jõukohane.

Kultuuriministeerium püüab liikumisharrastust populaarsemaks muuta nii kampaaniaid ja spordiüritusi korraldades kui ka tervisespordikeskuseid luues. Igasse maakonda on juba loodud üks regionaalne tervisespordikeskus ja vajadusel rajatakse neid tulevikus juurde.

*** 

• Regulaarse füüsilise aktiivsusega inimestel hinnatakse südame isheemiatõppe haigestumise riski poole väiksemaks kui istuva eluviisiga inimestel.
• Kehaliselt aktiivseid inimesi ohustab vähemaktiivsetega võrreldes 25 protsenti madalam insuldi risk.
• Liikumisharrastuse edendamiseks on avatud ka tervisesportlastele mõeldud internetilehekülg www.trimm.ee, kus igaüks saab testida oma vormi, koguda teavet erinevate spordialade kohta ning leida kalendrist endale sobivaim tervisespordiüritus, millest osa võtta.

Allikad: haigekassa, kultuuriministeerium

Tagasi üles