K, 8.02.2023

NÄDALA KOKKUVÕTE ⟩ 10 kasulikku tervisesoovitust

PM Tervis
10 kasulikku tervisesoovitust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jalutamine on tervisele kasulik.
Jalutamine on tervisele kasulik. Foto: Shutterstock

Postimehe terviseportaal pani kokku 10 sel nädalal avaldunud terviseuudist. Sealhulgas mitmed head soovitused, kuidas oma tervist hoida. 

1. Eestis röövib ennetatav probleem elusid

Uus suur uuring kinnitab jätkuvat vajadust optimeerida antibiootikumide kasutamist, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regioonis suri 2019. aastal antibiootikumiresistentsusega seonduvalt 541 000 inimest ja otseselt selle tõttu 133 000 inimest. Sagedasemad antibiootikumiresistentsusega seonduvad surma põhjused olid sepsis (195 000 juhtu), kõhuõõne infektsioonid (127 000 juhtu) ning hingamisteede infektsioonid (120 000 juhtu).

2. Tegevus, mis aitab vähendada nii südamehaiguste, vähi kui ka dementsuse riski

Ühendkuningriigis läbi viidud uuringud, kus osales kokku enam kui 75 000 inimest leidis, et iga 2000 sammu kohta väheneb südamehaiguste, vähi ja enneaegse surma risk 10 protsenti. Lisaks võib 10 000 sammu tegemine vähendada dementsuse riski 50 protsendi võrra. Uuringust selgus, et 25 protsenti väiksem risk oli neil, kes kõndisid päevas umbes 3800 sammu.

3. Borrelioosi sümptom, mis jääb sageli tähelepanuta

Kuigi iseloomulik punane laik puugihammustuse ümber on kõige levinum borrelioosi tunnusmärk, ei teki see alati. Haigusest võib anda märku ka peavalu. Kuna see on levinud kaebus ka muude terviseprobleemide puhul, ei seostata seda tihti borrelioosiga. Tasub olla tähelepanelik.

4. Teadlased avastasid põhjuse Covid-19 raske põdemise taga

Brasiilia São Paulo ülikooli (USP) teadlased tuvastasid, et raskekujulise Covid-19 põdemisega seostub immuunsüsteemi olulise «signaaltee» tasakaalust väljas seisund. Avastus aitab molekulaarsel tasandil selgitada, miks osal SARS-CoV-2ga nakatunud inimestest tekib potentsiaalselt surmav süsteemne põletik.

5. Onkoloog selgitab, milliste sümptomitega avaldub kopsuvähk

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud dr Jaanika Narits selgitab, et kopsuvähk diagnoositakse kahjuks enamasti hilises staadiumis, sest haigus hakkab endast märku andma alles siis, kui on juba liigselt levinud. Rohkem ohustatud on suitsetajad, sest suitsetamine on üks suurim riskitegur. Arenenud kopsuvähist annavad märku ärritus- või veriköha, õhupuudus, häälekadu, valu rinnus, neelamisraskused ja vilistav hingamine.

6. Immuunsust turgutavad vitamiinid ja tiir õues

TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert soovitab immuunsüsteemi tugevdamiseks ja une parandamiseks päevas tund aega jalutada. Käies kiireneb vereringe, ajju jõuab hapnikurikast verd, alaneb veresuhkru sisaldus, tuju tõuseb ja stress väheneb. Kaitsevõime tõhusaks toimimiseks vajalikud toitained on asendamatud aminohapped, paljud vitamiinid, eeskätt vitamiinid C, D ja E. Asendamatute aminohapete puudus kahjustab immuunfunktsiooni.

7. Apteeker hoiatab: talvel nabapluuse ja õhukesi tenniseid kandes teed tervisele karuteene

Südameapteegi farmatseut Tuuli Reiman hoiatab, et kõige suurem soojuse kadu toimub inimkehas pea kaudu. Järgmine haavatav koht on jalad ja pahkluud. Oluline on hoida jalad soojas ja kuivad. Külmadest ja märgadest jalgadest võivad alguse saada paljud tervisehädad, alustades kõige lihtsamast külmetusest ning lõpetades kopsupõletiku, põiepõletiku, neeruhaiguse ja erinevate viirushaigustega. Märkimata ei saa jätta ka liigesepõletikke, vigastusi ja hullemal juhul isegi naha külmumist.

8. Liigne rasv põhjustab probleemi nii maksas kui kopsudes 

Leipzigi ülikooli arstiteaduskonna teadlased uurisid, kuidas rasvumine mõjutab veresoonte struktuuri molekulaarsel tasemel. Meeskonna uurimus illustreerib, et ainevahetushaigused mõjutavad erinevaid organeid ainulaadsel viisil. Näiteks maksa ja rasvkoe veresooned on kimpus liigsete rasvade töötlemisega, neerude veresoontes tekib ainevahetuslik düsfunktsioon, kopsuveresooned muutuvad tugevalt põletikuliseks ja vere transport läbi ajuveresoonte muutub puudulikuks.

9. Selle vilja söömine võib muuta tuju paremaks 

Banaani söömisest saab inimene umbes 30 protsenti päevasest soovitatavast B6-vitamiini kogusest. B6-vitamiin omakorda aitab ajus toota serotoniini, mida peetakse meeleolu stabilisaatoriks. Serotoniin mõjutab motoorseid oskusi ja emotsioone. See on ka kemikaal, mis aitab magada ja toitu seedida. See tähendab, et banaani söömine võib aidata leevendada depressiivset tuju ja ärevust, stimuleerides serotoniini taset kehas.

10. Üllatav meede vähendab insuldiriski

Hingamisteede infektsioonid võivad suurendada südame-veresoonkonnahaiguste riski. Vaktsineerimine gripi vastu vähendab haigestumist südamelihaseinfarkti ja hospitaliseerimise vajadust südamepuudulikkuse tõttu ning on soovitatav kardiovaskulaarse riskiga inimestele. 

Märksõnad
Tagasi üles