TOP20 ⟩ Need olid 2021 aasta kõige loetumad terviseuudised
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
31. detsember 2021, 16:00
/nginx/o/2021/12/31/14288163t1h06f6.jpg)
Pole kahtlustki, et 2021 aastat iseloomustab koroona. Seda kinnitab ka kokkuvõte selle aasta kõige loetumatest lugudest.
21. aprillil 2017. aastal sündis Kätlinil ja tema abikaasal tubli ning terve poisslaps Richard Sebastian. Möödunud suve 18. juulil sulges 3-aastane vapper Riksu igaveseks oma silmakesed ja temast sai ingel teiste vähihaigete laste juures, kes on pidanud raskes võitluses vähiga alla vanduma. Richard sai kõikvõimalikku ravi, ent paraku ei andnud see tulemust.
/nginx/o/2021/05/12/13777157t1h27dd.jpg)
/nginx/o/2021/12/31/14287958t1h5623.jpg)
14. jaanuaril kella 12 ajal kukkus üks koeraga jalutanud vanem mees Tartus asuva maja ees näoli lumme. Juhtunu tunnistajaks olnud naine kutsus abivajajale kiirabi. «Selgeks sai aga see, et ära torma kedagi päästma, sest võid räigelt sõimata saada,» kirjeldas naine (nimi toim. teada) toimunut, mille käigus kiirabi autojuht naist verbaalselt ründas. Tartu kiirabi juhatuse esimees Veronika Reinhard tõdes, et juhtunu on tõesti kahetsusväärne, kuid kiirabitöötaja üritas neid kohale kutsunud naisterahvaga lihtsalt pandeemia ajal nõutud distantsi hoida.
Harvardi uuringust selgus, et inimesed, kes on SARS-CoV-2 vastu vaktsineeritud, kuid saavad läbimurdeinfektsiooni, annavad selle edasi väiksema tõenäosusega, kuna levitavad seda lühemat aega kui vaktsineerimata inimesed.
Tromboos tekib siis, kui tavapäraselt vedel ja ringlev veri hüübib, pakseneb ning muutub želatiinitaoliseks, moodustades klombi. Tromboosile võib viidata jalakrambid ja kahvatu või punakaslilla nahk. Lisaks sage kihelus- või kipitustunne kindlas kohas - see on üks tavapärasemaid tromboosi sümptomeid. Eriti kui kaasnevad ka muud riskifaktorid nagu näiteks kõrge vererõhk.
/nginx/o/2021/12/31/14288049t1h18da.jpg)
10. juunil jõudis lugejateni uudis, et Raplamaal Kehtna valla ühel lasteaia lõpupeol käis India koroonatüvega nakatunu. Sellele järgnes koroonakolle, kus nakatunuid oli 14 ning veel palju rohkem lähikontaktseid. «Eile oli meil massiline nakatumine,» nentis Kehtna abivallavanem Katrin Velleste. Ta selgitas, et nakatumine oli suurenenud perekonnaringis.
Enim on välja jagatud Pfizer/BioNTechi vaktsiini, sellega on täielikult kaitsepoogitud 435 713 inimest. Neist 2252 ehk 0,52 protsenti on nakatunud. AstraZeneca vaktsiini on saanud 116 940 inimest, viirusega on neist nakatunud aga 1182 inimest ehk 1,01 protsenti. Moderna vaktsiiniga täielikult vaktsineeritud inimesed on aga kõige vähem nakatunud: 60 461-st on viirus tuvastatud 128-l inimesel ehk 0,21 protsendil.
Vahetult pärast pandeemia puhkemist eelmisel aastal oli arstid hämmingus – väiksel osal patsientidest, esines varvastel külmakahjustusega sarnanev punetus, mida hakati nimetama Covidi varvasteks. Teadlaste hinnangul võib kahjustus olla kõrvalmõju immuunsüsteemi äkilisest üleminekust n-ö kõrgemale käigule vastuseks kokkupuutele viirusega, mis võib kahjustada selle käigus rakke ja kudesid.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/19/13421714t1h44a5.jpg)
22. märtsil teatati Ravimiametile 370 kõrvamõju teatist AstraZeneca vaktsiini kohta. Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati neljas teatises. Lisaks teatati kahe inimese surmast, kuid teatise edastanud meditsiinitöötajad seost vaktsiiniga võimalikuks ei pea.
/nginx/o/2021/10/29/14172654t1hc6e3.jpg)
Pärnu haigla intensiivraviosakonna juhataja Raido Paasma rääkis teisel oktoobril, et praegune Eesti tervishoiu kontseptsioon viib tõenäoliselt varsti selleni, et tervishoiutöötajatest tuleb äge põud. «Me võime olla üsna varsti totaalses kriisis,» nentis Paasma.
Läti tervishoiuministeerium kavatses 29. oktoobril esitada valitsusele palve kuulutada välja meedikute mobilisatsioon. Erakorralise meditsiini teenistuse katastroofimeditsiini keskuse juht Dita Heiberga rõhutas, et tegemist on esimese korraga, kui Lätis mobilisatsiooniseadust rakendatakse.
20. märtsil suri pärast pimesoolelõikust Lääne-Tallinna keskhaiglas 36-aastane Karina (perekonnanimi toimetusele teada). Sugulased leiavad, et tegu oli arstliku veaga. Haigusloo, mille said lähedased kätte 23. märtsil seisis surma põhjuseks pimesool ja halb vere hüübimine. Lähedased leiavad ka, et kuna pärast operatsiooni viidi Karina just koroonaosakonda, siis sealsed meedikud ei näinud patsiendi kriitilist seisundit. «Mõistame, kui raske on praegu lahkunu lähedastel. Avaldame neile sügavat kaastunnet. Teeme endast kõik võimaliku, et lähedased saaksid vastused kõikidele oma küsimustele,» kommenteeris juhtunut Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/24/13694351t1h1c50.jpg)
/nginx/o/2021/10/29/14174042t1hc4e2.jpg)
Sellise väitega kommenteeris Tallinna linnavolikogu liige Liina Normet (Eesti200) haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) otsust hakata lapsi koolides kiirtestima. «See on kõige idootsem ja rumalam otsus, mida Liina Kersna teinud on! Ma olen meditsiinilise haridusega ja olen väga seda meelt, et vajame kiiresti ja tugevaid meetmeid pandeemiaga võitlemiseks ja ka kodusõja alguse vastu! Aga testida lapsi koolides 3 korda nädalas? Kõigi nähes? Kes testib?» küsib Normet.
15. märtsil kirjutas Postimees, et peaminister Kaja Kallas on saanud koroonapositiivse tulemuse. «Täna on see päev, kui ühinen nende tuhandete eestimaalastega, kes on saanud oma koroonatestile positiivse tulemuse,» kirjutas Kallas sotsiaalmeediasse.
Nüüd on teada, et ka vaktsineeritud inimesed võivad koroonahaigusesse nakatuda. Terviseamet selgitas, et ükski kasutatavatest koroonavaktsiinidest pole 100 protsenti efektiivne, kuid vaktsiin kaitseb inimest haiguse raskema kulgemise eest.
Uus uuring tuvastas mitmeid ravimikandidaate, mis blokeerivad või vähendavad rakkudes SARS-CoV2 nakkust ja mida kasutatakse juba muudel eesmärkidel. Kõige efektiivsemaks nakkuste ennetamisel osutus laktoferriin.
/nginx/o/2021/11/25/14221266t1hecea.jpg)
Uuring kinnitas, et Pfizer-BioNTechi vaktsiin pakkus esimestel nädalatel pärast vaktsineerimist suurepärase kaitse, kuid sõltuvalt inimesest hakkas see aja jooksul kaduma. Näiteks oli nakatumise risk 2,82 korda kõrgem 180 päeva või kauem pärast vaktsineerimist.
26-aastane Erika Olson, kes kaalus paari aasta eest koguni 190 kilogrammi, võttis kaalust alla hämmastavad 127 kilogrammi ja on nüüd enda sõnul eluga tunduvalt rohkem rahul.
/nginx/o/2021/12/31/14288145t1h79c8.jpg)
Arstiteadlased võisid tuvastada, miks AstraZeneca Covid-19 vaktsiin võib väga harvadel juhtudel põhjustada eluohtlikke verehüübeid. AstraZeneca vaktsiini saamise järel toodetakse teatud inimeste veres antikehasid, mis mõjutavad trombotsüütide faktoriks 4 (PF4) nimetatavat valku – see kannustab trombotsüüte tööle ja aktiveerib hüübimiskaskaadi.
Eestis tuvastati 30. aprillil esimene India tüve juhtum, mis jõudis riiki töörändega Soomest. Teadusnõukoja tollaaegne juht Irja Lutsar selgitas, et India tüvi jõudis Eesti laborisse tegelikult juba möödunud nädalal. Maailmas sekveneeriti India tüvi esimest korda juba 2020 aasta 5. oktoobril.
Birminghami ülikooli uuringus leiti, et teise doosi süstimine 12 nädalat pärast esimest tekitas kolm ja pool korda tugevama antikehavastuse kui kolmenädalase vahega toimunud vaktsineerimised.
/nginx/o/2021/01/06/13563667t1h6a20.jpg)